Vestmik

et midagi soovima   »   be нечага хацець

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [семдзесят]

70 [semdzesyat]

нечага хацець

nechaga khatsets’

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Хо-аце кур---? Х_____ к______ Х-ч-ц- к-р-ц-? -------------- Хочаце курыць? 0
ne----a-kha-sets’ n______ k________ n-c-a-a k-a-s-t-’ ----------------- nechaga khatsets’
Kas te sooviksite tantsida? Х-ч--- -ата--а--ць? Х_____ п___________ Х-ч-ц- п-т-н-а-а-ь- ------------------- Хочаце патанцаваць? 0
ne----a k--tse-s’ n______ k________ n-c-a-a k-a-s-t-’ ----------------- nechaga khatsets’
Kas te sooviksite jalutama minna? Хо-а-е -ра----цц-? Х_____ п__________ Х-ч-ц- п-а-у-я-ц-? ------------------ Хочаце прагуляцца? 0
Kh---a--- kury---? K________ k_______ K-o-h-t-e k-r-t-’- ------------------ Khochatse kuryts’?
Ma sooviksin suitsetada. Я--а-у --р---. Я х___ к______ Я х-ч- к-р-ц-. -------------- Я хачу курыць. 0
K---ha--e ku-yts’? K________ k_______ K-o-h-t-e k-r-t-’- ------------------ Khochatse kuryts’?
Soovid sa sigaretti? Хо-аш-цыг---т-? Х____ ц________ Х-ч-ш ц-г-р-т-? --------------- Хочаш цыгарэту? 0
K-o-ha-s--k--yt-’? K________ k_______ K-o-h-t-e k-r-t-’- ------------------ Khochatse kuryts’?
Ta soovib tuld. Ён ---а п-ы---ы-ь. Ё_ х___ п_________ Ё- х-ч- п-ы-у-ы-ь- ------------------ Ён хоча прыкурыць. 0
K--chat---pata--savat-’? K________ p_____________ K-o-h-t-e p-t-n-s-v-t-’- ------------------------ Khochatse patantsavats’?
Ma sooviksin midagi juua. Я х--е- -ы / хац--- ---ча-о-н----зь па---ь. Я х____ б_ / х_____ б_ ч___________ п______ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- ч-г---е-у-з- п-п-ц-. ------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы чаго-небудзь папіць. 0
K---hats- p---n----ats-? K________ p_____________ K-o-h-t-e p-t-n-s-v-t-’- ------------------------ Khochatse patantsavats’?
Ma sooviksin midagi süüa. Я ---еў б--/--ацел- ---ча-о--еб---ь--а-с-і. Я х____ б_ / х_____ б_ ч___________ п______ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- ч-г---е-у-з- п-е-ц-. ------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы чаго-небудзь паесці. 0
K-o-h-ts--p--ant--vats’? K________ p_____________ K-o-h-t-e p-t-n-s-v-t-’- ------------------------ Khochatse patantsavats’?
Ma sooviksin veidi puhata. Я------ б- - хац-л--б--т-охі а-----ц-. Я х____ б_ / х_____ б_ т____ а________ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- т-о-і а-п-ч-ц-. -------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы трохі адпачыць. 0
K-----t-e p---u---t-t--? K________ p_____________ K-o-h-t-e p-a-u-y-t-t-a- ------------------------ Khochatse pragulyatstsa?
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Я-ха-еў -ы-- ха---- б--нешт- - Ва--сп---ць. Я х____ б_ / х_____ б_ н____ ў В__ с_______ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- н-ш-а ў В-с с-ы-а-ь- ------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы нешта ў Вас спытаць. 0
K-o-----e p--g-lyat----? K________ p_____________ K-o-h-t-e p-a-u-y-t-t-a- ------------------------ Khochatse pragulyatstsa?
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Я ---е- -----х---л- бы--а--аб ----ь-і---пра--ц-. Я х____ б_ / х_____ б_ В__ а_ ч______ п_________ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- В-с а- ч-м-ь-і п-п-а-і-ь- ------------------------------------------------ Я хацеў бы / хацела бы Вас аб чымсьці папрасіць. 0
K----at-e p-a-u--a--t--? K________ p_____________ K-o-h-t-e p-a-u-y-t-t-a- ------------------------ Khochatse pragulyatstsa?
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Я--ац-ў-б- /-----ла ---Вас-на шт-сьці-за--а----. Я х____ б_ / х_____ б_ В__ н_ ш______ з_________ Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- В-с н- ш-о-ь-і з-п-а-і-ь- ------------------------------------------------ Я хацеў бы / хацела бы Вас на штосьці запрасіць. 0
Ya-k-a-h----ryt--. Y_ k_____ k_______ Y- k-a-h- k-r-t-’- ------------------ Ya khachu kuryts’.
Mida te soovite, palun? Ш-о ----а--еце? Ш__ В_ ж_______ Ш-о В- ж-д-е-е- --------------- Што Вы жадаеце? 0
Ya--hachu ----ts’. Y_ k_____ k_______ Y- k-a-h- k-r-t-’- ------------------ Ya khachu kuryts’.
Soovite te kohvi? Ж-да-ц- --в-? Ж______ к____ Ж-д-е-е к-в-? ------------- Жадаеце кавы? 0
Ya -ha-h- kuryts’. Y_ k_____ k_______ Y- k-a-h- k-r-t-’- ------------------ Ya khachu kuryts’.
Või soovite te pigem teed? Аб- В----епей гар-а-ы? А__ В__ л____ г_______ А-о В-м л-п-й г-р-а-ы- ---------------------- Або Вам лепей гарбаты? 0
Kho-h-s- --yg--et-? K_______ t_________ K-o-h-s- t-y-a-e-u- ------------------- Khochash tsygaretu?
Me soovime koju sõita. Мы хо--м-е-аць-да---у. М_ х____ е____ д______ М- х-ч-м е-а-ь д-д-м-. ---------------------- Мы хочам ехаць дадому. 0
Kh-ch-sh-------etu? K_______ t_________ K-o-h-s- t-y-a-e-u- ------------------- Khochash tsygaretu?
Soovite te taksot? Ва- --т-э-н-е т--с-? В__ п________ т_____ В-м п-т-э-н-е т-к-і- -------------------- Вам патрэбнае таксі? 0
K-oc-as--t--ga---u? K_______ t_________ K-o-h-s- t-y-a-e-u- ------------------- Khochash tsygaretu?
Nad soovivad helistada. Я-- -очу-- ---эл-ф-н---ц-. Я__ х_____ п______________ Я-ы х-ч-ц- п-т-л-ф-н-в-ц-. -------------------------- Яны хочуць патэлефанаваць. 0
E--k---ha-p-yk-ryt--. E_ k_____ p__________ E- k-o-h- p-y-u-y-s-. --------------------- En khocha prykuryts’.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.