Vestmik

et midagi soovima   »   it aver voglia di qualcosa

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [settanta]

aver voglia di qualcosa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? L--va-d----m--e? L_ v_ d_ f______ L- v- d- f-m-r-? ---------------- Le va di fumare? 0
Kas te sooviksite tantsida? L--v---i -al----? L_ v_ d_ b_______ L- v- d- b-l-a-e- ----------------- Le va di ballare? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? L-----di-f-r- u----asse---a-a? L_ v_ d_ f___ u__ p___________ L- v- d- f-r- u-a p-s-e-g-a-a- ------------------------------ Le va di fare una passeggiata? 0
Ma sooviksin suitsetada. V-rrei-f-m---. V_____ f______ V-r-e- f-m-r-. -------------- Vorrei fumare. 0
Soovid sa sigaretti? V-oi-u-a --garet-a? V___ u__ s_________ V-o- u-a s-g-r-t-a- ------------------- Vuoi una sigaretta? 0
Ta soovib tuld. Lu---or-eb-----c-n-er- (un----ga-etta-. L__ v_______ a________ (___ s__________ L-i v-r-e-b- a-c-n-e-e (-n- s-g-r-t-a-. --------------------------------------- Lui vorrebbe accendere (una sigaretta). 0
Ma sooviksin midagi juua. Vorrei-be-e --a--os-. V_____ b___ q________ V-r-e- b-r- q-a-c-s-. --------------------- Vorrei bere qualcosa. 0
Ma sooviksin midagi süüa. V-r-------gi-re -u--cosa. V_____ m_______ q________ V-r-e- m-n-i-r- q-a-c-s-. ------------------------- Vorrei mangiare qualcosa. 0
Ma sooviksin veidi puhata. V--r---r--o-a-m- -n----. V_____ r________ u_ p___ V-r-e- r-p-s-r-i u- p-’- ------------------------ Vorrei riposarmi un po’. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Vorr-i-ch--d--Le-u-a cosa. V_____ c________ u__ c____ V-r-e- c-i-d-r-e u-a c-s-. -------------------------- Vorrei chiederLe una cosa. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Vo-----ch-ed--Le -n favore. V_____ c________ u_ f______ V-r-e- c-i-d-r-e u- f-v-r-. --------------------------- Vorrei chiederLe un favore. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Vo-----of-r---- q-alc-s-. V_____ o_______ q________ V-r-e- o-f-i-L- q-a-c-s-. ------------------------- Vorrei offrirLe qualcosa. 0
Mida te soovite, palun? Desid-r----r--o? D________ p_____ D-s-d-r-, p-e-o- ---------------- Desidera, prego? 0
Soovite te kohvi? G---i-c---- ca---? G_______ u_ c_____ G-a-i-c- u- c-f-è- ------------------ Gradisce un caffè? 0
Või soovite te pigem teed? O p-ef-r-sc- u---è? O p_________ u_ t__ O p-e-e-i-c- u- t-? ------------------- O preferisce un tè? 0
Me soovime koju sõita. Vorr---o----a-e a -a-a. V_______ a_____ a c____ V-r-e-m- a-d-r- a c-s-. ----------------------- Vorremmo andare a casa. 0
Soovite te taksot? V---es-e-u- t----? V_______ u_ t_____ V-r-e-t- u- t-s-ì- ------------------ Vorreste un tassì? 0
Nad soovivad helistada. L-ro--or-ebb-r- ---e----re. L___ v_________ t__________ L-r- v-r-e-b-r- t-l-f-n-r-. --------------------------- Loro vorrebbero telefonare. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.