Vestmik

et midagi soovima   »   sr нешто желети

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [седамдесет]

70 [sedamdeset]

нешто желети

nešto želeti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Же-----ли-п--и--? Ж_____ л_ п______ Ж-л-т- л- п-ш-т-? ----------------- Желите ли пушити? 0
nešto--e--ti n____ ž_____ n-š-o ž-l-t- ------------ nešto želeti
Kas te sooviksite tantsida? Ж-------- и-----? Ж_____ л_ и______ Ж-л-т- л- и-р-т-? ----------------- Желите ли играти? 0
n-š-- ž---ti n____ ž_____ n-š-o ž-l-t- ------------ nešto želeti
Kas te sooviksite jalutama minna? Ж---те--и ш-т--и? Ж_____ л_ ш______ Ж-л-т- л- ш-т-т-? ----------------- Желите ли шетати? 0
Že-it---i-p-šit-? Ž_____ l_ p______ Ž-l-t- l- p-š-t-? ----------------- Želite li pušiti?
Ma sooviksin suitsetada. Ја ж--им --ш--и. Ј_ ж____ п______ Ј- ж-л-м п-ш-т-. ---------------- Ја желим пушити. 0
Že---e -- p-šit-? Ž_____ l_ p______ Ž-l-t- l- p-š-t-? ----------------- Želite li pušiti?
Soovid sa sigaretti? Же----л- ц-г----у? Ж____ л_ ц________ Ж-л-ш л- ц-г-р-т-? ------------------ Желиш ли цигарету? 0
Ž--ite li-puši-i? Ž_____ l_ p______ Ž-l-t- l- p-š-t-? ----------------- Želite li pušiti?
Ta soovib tuld. О- --ли -ат-у. О_ ж___ в_____ О- ж-л- в-т-у- -------------- Он жели ватру. 0
Ž----e-l---g---i? Ž_____ l_ i______ Ž-l-t- l- i-r-t-? ----------------- Želite li igrati?
Ma sooviksin midagi juua. Ја -е-им -ешт-----и. Ј_ ж____ н____ п____ Ј- ж-л-м н-ш-о п-т-. -------------------- Ја желим нешто пити. 0
Že--t---- -g---i? Ž_____ l_ i______ Ž-l-t- l- i-r-t-? ----------------- Želite li igrati?
Ma sooviksin midagi süüa. Ј- же-и- н-ш-- -е-т-. Ј_ ж____ н____ ј_____ Ј- ж-л-м н-ш-о ј-с-и- --------------------- Ја желим нешто јести. 0
Žel--e l- -gra-i? Ž_____ l_ i______ Ž-l-t- l- i-r-t-? ----------------- Želite li igrati?
Ma sooviksin veidi puhata. Ј- се ---им м-------о-и-и. Ј_ с_ ж____ м___ о________ Ј- с- ж-л-м м-л- о-м-р-т-. -------------------------- Ја се желим мало одморити. 0
Želi---li šet---? Ž_____ l_ š______ Ž-l-t- l- š-t-t-? ----------------- Želite li šetati?
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ја В---же----н---о п-т-т-. Ј_ В__ ж____ н____ п______ Ј- В-с ж-л-м н-ш-о п-т-т-. -------------------------- Ја Вас желим нешто питати. 0
Že--t- li-šetat-? Ž_____ l_ š______ Ž-l-t- l- š-t-t-? ----------------- Želite li šetati?
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Ј- В-с-ж-л-м з- ---т- -а---ит-. Ј_ В__ ж____ з_ н____ з________ Ј- В-с ж-л-м з- н-ш-о з-м-л-т-. ------------------------------- Ја Вас желим за нешто замолити. 0
Že--te--i---tat-? Ž_____ l_ š______ Ž-l-t- l- š-t-t-? ----------------- Želite li šetati?
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Ја В-с ж---м--а-нешто -оз-а-и. Ј_ В__ ж____ н_ н____ п_______ Ј- В-с ж-л-м н- н-ш-о п-з-а-и- ------------------------------ Ја Вас желим на нешто позвати. 0
J---el-m p-š--i. J_ ž____ p______ J- ž-l-m p-š-t-. ---------------- Ja želim pušiti.
Mida te soovite, palun? Ш-- -е----, -о-им? Ш__ ж______ м_____ Ш-а ж-л-т-, м-л-м- ------------------ Шта желите, молим? 0
J- ž---- puš-t-. J_ ž____ p______ J- ž-l-m p-š-t-. ---------------- Ja želim pušiti.
Soovite te kohvi? Ж---т- -и -аф-? Ж_____ л_ к____ Ж-л-т- л- к-ф-? --------------- Желите ли кафу? 0
Ja-ž---m---š-ti. J_ ž____ p______ J- ž-l-m p-š-t-. ---------------- Ja želim pušiti.
Või soovite te pigem teed? И-и ради-- ж--и-- -а-? И__ р_____ ж_____ ч___ И-и р-д-ј- ж-л-т- ч-ј- ---------------------- Или радије желите чај? 0
Žel-š li ci-are--? Ž____ l_ c________ Ž-l-š l- c-g-r-t-? ------------------ Želiš li cigaretu?
Me soovime koju sõita. Ми-се-ж-л--- в-з--и к--и. М_ с_ ж_____ в_____ к____ М- с- ж-л-м- в-з-т- к-ћ-. ------------------------- Ми се желимо возити кући. 0
Ž-l-- -i -i-a--t-? Ž____ l_ c________ Ž-l-š l- c-g-r-t-? ------------------ Želiš li cigaretu?
Soovite te taksot? Ж--ит- л--в--та--и? Ж_____ л_ в_ т_____ Ж-л-т- л- в- т-к-и- ------------------- Желите ли ви такси? 0
Ž-l-- -- -ig--e-u? Ž____ l_ c________ Ž-l-š l- c-g-r-t-? ------------------ Želiš li cigaretu?
Nad soovivad helistada. Он- -е-е те--фо------. О__ ж___ т____________ О-и ж-л- т-л-ф-н-р-т-. ---------------------- Они желе телефонирати. 0
On-ž-l--v--ru. O_ ž___ v_____ O- ž-l- v-t-u- -------------- On želi vatru.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.