Vestmik

et midagi soovima   »   zh 喜欢某事

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70[七十]

70 [Qīshí]

喜欢某事

xǐhuān mǒu shì

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? 您-- -- --? 您 想 抽_ 吗 ? 您 想 抽- 吗 ? ---------- 您 想 抽烟 吗 ? 0
xǐhuā----u---ì x_____ m__ s__ x-h-ā- m-u s-ì -------------- xǐhuān mǒu shì
Kas te sooviksite tantsida? 您 --跳--- ? 您 想 跳_ 吗 ? 您 想 跳- 吗 ? ---------- 您 想 跳舞 吗 ? 0
xǐ--ā----u s-ì x_____ m__ s__ x-h-ā- m-u s-ì -------------- xǐhuān mǒu shì
Kas te sooviksite jalutama minna? 您-想----步-- ? 您 想 去 散_ 吗 ? 您 想 去 散- 吗 ? ------------ 您 想 去 散步 吗 ? 0
n-n ----g c---y-- m-? n__ x____ c______ m__ n-n x-ǎ-g c-ō-y-n m-? --------------------- nín xiǎng chōuyān ma?
Ma sooviksin suitsetada. 我 - 抽烟 。 我 想 抽_ 。 我 想 抽- 。 -------- 我 想 抽烟 。 0
n-n-x-ǎn- c-ōu-ān --? n__ x____ c______ m__ n-n x-ǎ-g c-ō-y-n m-? --------------------- nín xiǎng chōuyān ma?
Soovid sa sigaretti? 你 想 要-一支 --吗-? 你 想 要 一_ 烟 吗 ? 你 想 要 一- 烟 吗 ? -------------- 你 想 要 一支 烟 吗 ? 0
ní- -iǎ-g -h-uy-n -a? n__ x____ c______ m__ n-n x-ǎ-g c-ō-y-n m-? --------------------- nín xiǎng chōuyān ma?
Ta soovib tuld. 他 想-要 -火--。 他 想 要 打__ 。 他 想 要 打-机 。 ----------- 他 想 要 打火机 。 0
N-n-x--n- --àowǔ --? N__ x____ t_____ m__ N-n x-ǎ-g t-à-w- m-? -------------------- Nín xiǎng tiàowǔ ma?
Ma sooviksin midagi juua. 我 - --- ---。 我 想 喝__ 东_ 。 我 想 喝-儿 东- 。 ------------ 我 想 喝点儿 东西 。 0
Ní- xi-------o-ǔ m-? N__ x____ t_____ m__ N-n x-ǎ-g t-à-w- m-? -------------------- Nín xiǎng tiàowǔ ma?
Ma sooviksin midagi süüa. 我 想 --儿-东西 。 我 想 吃__ 东_ 。 我 想 吃-儿 东- 。 ------------ 我 想 吃点儿 东西 。 0
Ní- x---g -i--wǔ-m-? N__ x____ t_____ m__ N-n x-ǎ-g t-à-w- m-? -------------------- Nín xiǎng tiàowǔ ma?
Ma sooviksin veidi puhata. 我 想 -息 一下-。 我 想 休_ 一_ 。 我 想 休- 一- 。 ----------- 我 想 休息 一下 。 0
Ní- --ǎ-- -ù--àn----a? N__ x____ q_ s____ m__ N-n x-ǎ-g q- s-n-ù m-? ---------------------- Nín xiǎng qù sànbù ma?
Ma sooviksin teilt midagi küsida. 我-- 问 您 一些-事--。 我 想 问 您 一_ 事_ 。 我 想 问 您 一- 事- 。 --------------- 我 想 问 您 一些 事情 。 0
Nín-xiǎn- qù ----ù -a? N__ x____ q_ s____ m__ N-n x-ǎ-g q- s-n-ù m-? ---------------------- Nín xiǎng qù sànbù ma?
Ma sooviksin teilt midagi paluda. 我-想-求-您 点儿-事- 。 我 想 求 您 点_ 事_ 。 我 想 求 您 点- 事- 。 --------------- 我 想 求 您 点儿 事情 。 0
N-n--i-ng--ù-sà-bù m-? N__ x____ q_ s____ m__ N-n x-ǎ-g q- s-n-ù m-? ---------------------- Nín xiǎng qù sànbù ma?
Ma sooviksin teile midagi välja teha. 我-- -请 - 。 我 想 邀_ 您 。 我 想 邀- 您 。 ---------- 我 想 邀请 您 。 0
Wǒ -i-ng ch-u-ā-. W_ x____ c_______ W- x-ǎ-g c-ō-y-n- ----------------- Wǒ xiǎng chōuyān.
Mida te soovite, palun? 请问 --要 -儿-什- ? 请_ 您 要 点_ 什_ ? 请- 您 要 点- 什- ? -------------- 请问 您 要 点儿 什么 ? 0
Wǒ----n- c-ō---n. W_ x____ c_______ W- x-ǎ-g c-ō-y-n- ----------------- Wǒ xiǎng chōuyān.
Soovite te kohvi? 您-要 咖啡 吗 ? 您 要 咖_ 吗 ? 您 要 咖- 吗 ? ---------- 您 要 咖啡 吗 ? 0
Wǒ-xiǎ-g -----ān. W_ x____ c_______ W- x-ǎ-g c-ō-y-n- ----------------- Wǒ xiǎng chōuyān.
Või soovite te pigem teed? 或--您 更喜欢 喝--? 或_ 您 更__ 喝_ ? 或- 您 更-欢 喝- ? ------------- 或者 您 更喜欢 喝茶 ? 0
Nǐ-xi-ng --o yī zhī---n -a? N_ x____ y__ y_ z__ y__ m__ N- x-ǎ-g y-o y- z-ī y-n m-? --------------------------- Nǐ xiǎng yào yī zhī yān ma?
Me soovime koju sõita. 我们 ---家-。 我_ 想 回_ 。 我- 想 回- 。 --------- 我们 想 回家 。 0
N--x-ǎ-- -ào-y----- -ā---a? N_ x____ y__ y_ z__ y__ m__ N- x-ǎ-g y-o y- z-ī y-n m-? --------------------------- Nǐ xiǎng yào yī zhī yān ma?
Soovite te taksot? 你们 要-打出租- - ? 你_ 要 打___ 吗 ? 你- 要 打-租- 吗 ? ------------- 你们 要 打出租车 吗 ? 0
N--xi-----ào yī z-ī yān-ma? N_ x____ y__ y_ z__ y__ m__ N- x-ǎ-g y-o y- z-ī y-n m-? --------------------------- Nǐ xiǎng yào yī zhī yān ma?
Nad soovivad helistada. 他们-----电话-。 他_ 想 打 电_ 。 他- 想 打 电- 。 ----------- 他们 想 打 电话 。 0
T--x---- yà--dǎ--ǒj-. T_ x____ y__ d_______ T- x-ǎ-g y-o d-h-ǒ-ī- --------------------- Tā xiǎng yào dǎhuǒjī.

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.