Vestmik

et midagi pidama   »   ku Divêtiya tiştina

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [heftê û du]

Divêtiya tiştina

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
pidama Di-ê--b-n D________ D-v-t-b-n --------- Divêtîbûn 0
Ma pean kirja ära saatma. D-vê-e- n-me----işîn-m. D___ e_ n_____ b_______ D-v- e- n-m-y- b-ş-n-m- ----------------------- Divê ez nameyê bişînim. 0
Ma pean hotellile maksma. Di---e----qê otêl- bi-i- --. D___ e_ h___ o____ b____ m__ D-v- e- h-q- o-ê-ê b-d-m m-. ---------------------------- Divê ez heqê otêlê bidim me. 0
Sa pead varakult tõusma. Div- tu sib- zû-rab-. D___ t_ s___ z_ r____ D-v- t- s-b- z- r-b-. --------------------- Divê tu sibê zû rabî. 0
Sa pead palju töötama. D-v- tu----e -ix-b-tî. D___ t_ z___ b________ D-v- t- z-d- b-x-b-t-. ---------------------- Divê tu zêde bixebitî. 0
Sa pead täpne olema. Di-ê-tu bi-r--ûpê--bî. D___ t_ b_ r______ b__ D-v- t- b- r-k-p-k b-. ---------------------- Divê tu bi rêkûpêk bî. 0
Ta peab tankima. Divê -- --n-în --k--î. D___ t_ b_____ b______ D-v- t- b-n-î- b-k-r-. ---------------------- Divê tu benzîn bikirî. 0
Ta peab autot parandama. Di-- ---t---m-êl- t--ir ----. D___ e_ t________ t____ b____ D-v- e- t-r-m-ê-ê t-m-r b-k-. ----------------------------- Divê ew tirimpêlê temir bike. 0
Ta peab autot pesema. Di-- ew t-rimp--- b--oy-. D___ e_ t________ b______ D-v- e- t-r-m-ê-ê b-ş-y-. ------------------------- Divê ew tirimpêlê bişoye. 0
Ta peab sisseoste tegema. Di---ew--ik-r-. D___ e_ b______ D-v- e- b-k-r-. --------------- Divê ew bikire. 0
Ta peab korterit puhastama. Divê -w -a-- --q-j---ke. D___ e_ m___ p____ b____ D-v- e- m-l- p-q-j b-k-. ------------------------ Divê ew malê paqij bike. 0
Ta peab pesu ära pesema. Di-ê--- --r---n----oyê. D___ e_ f______ b______ D-v- e- f-r-x-n b-ş-y-. ----------------------- Divê ew firaxan bişoyê. 0
Me peame kohe kooli minema. D-----m --l-- b-ç-n di-ista-ê. D___ e_ b____ b____ d_________ D-v- e- b-l-z b-ç-n d-b-s-a-ê- ------------------------------ Divê em bilez biçin dibistanê. 0
Me peame kohe tööle minema. D-v- em bil-z--i-in-k-r. D___ e_ b____ b____ k___ D-v- e- b-l-z b-ç-n k-r- ------------------------ Divê em bilez biçin kar. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Div--e- bi-ez b-çi- b----k. D___ e_ b____ b____ b______ D-v- e- b-l-z b-ç-n b-j-ş-. --------------------------- Divê em bilez biçin bijîşk. 0
Te peate bussi ootama. D-vê ----l- b-nda-ot-busê-b--. D___ h__ l_ b____ o______ b___ D-v- h-n l- b-n-a o-o-u-ê b-n- ------------------------------ Divê hûn li benda otobusê bin. 0
Te peate rongi ootama. Divê h---------da--r--ê bi-. D___ h__ l_ b____ t____ b___ D-v- h-n l- b-n-a t-ê-ê b-n- ---------------------------- Divê hûn li benda trênê bin. 0
Te peate taksot ootama. D-v- hûn-li ----a -e--iy- ---. D___ h__ l_ b____ t______ b___ D-v- h-n l- b-n-a t-x-i-ê b-n- ------------------------------ Divê hûn li benda texsiyê bin. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 kurdi (kurmandži) (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...