Vestmik

et midagi pidama   »   sv måste något

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sjuttiotvå]

måste något

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
pidama m-ste m____ m-s-e ----- måste 0
Ma pean kirja ära saatma. J-g-m--te sk-cka---äg-brev--. J__ m____ s_____ i___ b______ J-g m-s-e s-i-k- i-ä- b-e-e-. ----------------------------- Jag måste skicka iväg brevet. 0
Ma pean hotellile maksma. J-- måst- -e-a-a-h--e-let. J__ m____ b_____ h________ J-g m-s-e b-t-l- h-t-l-e-. -------------------------- Jag måste betala hotellet. 0
Sa pead varakult tõusma. Du mås-e -- -pp tid---. D_ m____ g_ u__ t______ D- m-s-e g- u-p t-d-g-. ----------------------- Du måste gå upp tidigt. 0
Sa pead palju töötama. D- -ås-- -r--t- -y-ket. D_ m____ a_____ m______ D- m-s-e a-b-t- m-c-e-. ----------------------- Du måste arbeta mycket. 0
Sa pead täpne olema. D--måste -a-a p--kt--g. D_ m____ v___ p________ D- m-s-e v-r- p-n-t-i-. ----------------------- Du måste vara punktlig. 0
Ta peab tankima. H-- ---te-t-nk-. H__ m____ t_____ H-n m-s-e t-n-a- ---------------- Han måste tanka. 0
Ta peab autot parandama. H-n -ås-e r---r-ra---le-. H__ m____ r_______ b_____ H-n m-s-e r-p-r-r- b-l-n- ------------------------- Han måste reparera bilen. 0
Ta peab autot pesema. H-- --st---v--ta -----. H__ m____ t_____ b_____ H-n m-s-e t-ä-t- b-l-n- ----------------------- Han måste tvätta bilen. 0
Ta peab sisseoste tegema. H-n m--t--han-la. H__ m____ h______ H-n m-s-e h-n-l-. ----------------- Hon måste handla. 0
Ta peab korterit puhastama. H-- m---e -t-d- -ä-e-h-t--. H__ m____ s____ l__________ H-n m-s-e s-ä-a l-g-n-e-e-. --------------------------- Hon måste städa lägenheten. 0
Ta peab pesu ära pesema. Hon-må--e t--t-a-tv-t--n. H__ m____ t_____ t_______ H-n m-s-e t-ä-t- t-ä-t-n- ------------------------- Hon måste tvätta tvätten. 0
Me peame kohe kooli minema. Vi--ås-- snart-g- t--l s--l--. V_ m____ s____ g_ t___ s______ V- m-s-e s-a-t g- t-l- s-o-a-. ------------------------------ Vi måste snart gå till skolan. 0
Me peame kohe tööle minema. Vi m-ste sna-- -- t--l -r--tet. V_ m____ s____ g_ t___ a_______ V- m-s-e s-a-t g- t-l- a-b-t-t- ------------------------------- Vi måste snart gå till arbetet. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. V- -å--e ---r-----ti-l l-k--e-. V_ m____ s____ g_ t___ l_______ V- m-s-e s-a-t g- t-l- l-k-r-n- ------------------------------- Vi måste snart gå till läkaren. 0
Te peate bussi ootama. Ni må--e--än-a-p- -u-sen. N_ m____ v____ p_ b______ N- m-s-e v-n-a p- b-s-e-. ------------------------- Ni måste vänta på bussen. 0
Te peate rongi ootama. N--m--t---ä-t--p- t-ge-. N_ m____ v____ p_ t_____ N- m-s-e v-n-a p- t-g-t- ------------------------ Ni måste vänta på tåget. 0
Te peate taksot ootama. N--m-st--v-nt- p- tax--. N_ m____ v____ p_ t_____ N- m-s-e v-n-a p- t-x-n- ------------------------ Ni måste vänta på taxin. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...