Vestmik

et midagi tohtima   »   tr bir şeylere muktedir olmak, yapabilmek

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [yetmiş üç]

bir şeylere muktedir olmak, yapabilmek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? A-t-k---aba -ul---m--a izin v-r --? A____ a____ k_________ i___ v__ m__ A-t-k a-a-a k-l-a-m-n- i-i- v-r m-? ----------------------------------- Artık araba kullanmana izin var mı? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Art-k a-------m-n---zin va- mı? A____ a____ a_____ i___ v__ m__ A-t-k a-k-l a-m-n- i-i- v-r m-? ------------------------------- Artık alkol almana izin var mı? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? A--ı---u-t---şına--a-nız ç---an--i----v---mı? A____ y___ d_____ y_____ ç______ i___ v__ m__ A-t-k y-r- d-ş-n- y-l-ı- ç-k-a-a i-i- v-r m-? --------------------------------------------- Artık yurt dışına yalnız çıkmana izin var mı? 0
tohtima mu-t-d-r ---a----ap--ilm-k m_______ o_____ y_________ m-k-e-i- o-m-k- y-p-b-l-e- -------------------------- muktedir olmak, yapabilmek 0
Tohime me siin suitsetada? B-ra-----g-r- içe--li--m--i-? B_____ s_____ i_______ m_____ B-r-d- s-g-r- i-e-i-i- m-y-z- ----------------------------- Burada sigara içebilir miyiz? 0
Tohib siin suitsetada? B-r----sigar- i--l-bi--yo----? B_____ s_____ i___________ m__ B-r-d- s-g-r- i-i-e-i-i-o- m-? ------------------------------ Burada sigara içilebiliyor mu? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? K--di-ka--ıyla-ö--nebil-y-r --? K____ k_______ ö___________ m__ K-e-i k-r-ı-l- ö-e-e-i-i-o- m-? ------------------------------- Kredi kartıyla ödenebiliyor mu? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Ç-k -l----en-b----o- mu? Ç__ i__ ö___________ m__ Ç-k i-e ö-e-e-i-i-o- m-? ------------------------ Çek ile ödenebiliyor mu? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Y-ln-z p--i- mi-----e--liy-r? Y_____ p____ m_ ö____________ Y-l-ı- p-ş-n m- ö-e-e-i-i-o-? ----------------------------- Yalnız peşin mi ödenebiliyor? 0
Tohin ma hetkel helistada? B-- te-e--- ed-bil---m-y--? B__ t______ e_______ m_____ B-r t-l-f-n e-e-i-i- m-y-m- --------------------------- Bir telefon edebilir miyim? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? B-- şey------il-- m---m? B__ ş__ s________ m_____ B-r ş-y s-r-b-l-r m-y-m- ------------------------ Bir şey sorabilir miyim? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Bir---y -öy-e---il-r--i-im? B__ ş__ s___________ m_____ B-r ş-y s-y-e-e-i-i- m-y-m- --------------------------- Bir şey söyleyebilir miyim? 0
Ta ei tohi pargis magada. O (---ek iç-n--pa---- -ata--z ------anl---n---. O (_____ i____ p_____ y______ (____ a__________ O (-r-e- i-i-) p-r-t- y-t-m-z (-z-n a-l-m-n-a-. ----------------------------------------------- O (erkek için) parkta yatamaz (izin anlamında). 0
Ta ei tohi autos magada. O-(-rkek i---- ---------- -a-ama---iz-- ------n-a-. O (_____ i____ o_________ y______ (____ a__________ O (-r-e- i-i-) o-o-o-i-d- y-t-m-z (-z-n a-l-m-n-a-. --------------------------------------------------- O (erkek için) otomobilde yatamaz (izin anlamında). 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. O-(e--ek iç--)--r-n----asy-nu----ya-am-z -i--n-anl--ın-a). O (_____ i____ t___ i___________ y______ (____ a__________ O (-r-e- i-i-) t-e- i-t-s-o-u-d- y-t-m-z (-z-n a-l-m-n-a-. ---------------------------------------------------------- O (erkek için) tren istasyonunda yatamaz (izin anlamında). 0
Tohime me istuda? O-------i--miyi-? O_________ m_____ O-u-a-i-i- m-y-z- ----------------- Oturabilir miyiz? 0
Tohime me menüüd saada? Me---ka---nı-a-a--lir mi-i-? M___ k______ a_______ m_____ M-n- k-r-ı-ı a-a-i-i- m-y-z- ---------------------------- Menü kartını alabilir miyiz? 0
Tohime me eraldi maksta? Ay-- ayr----e-e----r--iy--? A___ a___ ö_________ m_____ A-r- a-r- ö-e-e-i-i- m-y-z- --------------------------- Ayrı ayrı ödeyebilir miyiz? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!