--ו--א--/ ה -א-ב- / -?
____ א_ / ה ל_ ב_ / ה__
-ד-ע א- / ה ל- ב- / ה-
------------------------
מדוע את / ה לא בא / ה? 0 le-are-s m-sheh--1l_______ m______ 1l-t-r-t- m-s-e-u 1------------------letarets mashehu 1
--י ----א-/ ה--י מ-- הא---ר--ל כ-----
___ ל_ ב_ / ה כ_ מ__ ה_____ כ_ כ_ ר___
-נ- ל- ב- / ה כ- מ-ג ה-ו-י- כ- כ- ר-.-
---------------------------------------
אני לא בא / ה כי מזג האוויר כל כך רע. 0 ma--'--at-h/-t--- ---b--ah?m_____ a______ l_ b________m-d-'- a-a-/-t l- b-/-a-a-?---------------------------madu'a atah/at lo ba/ba'ah?
-וא-לא -א-כ--הו--ל- הוזמן-
___ ל_ ב_ כ_ ה__ ל_ ה______
-ו- ל- ב- כ- ה-א ל- ה-ז-ן-
----------------------------
הוא לא בא כי הוא לא הוזמן. 0 ma---a-hu--o --?m_____ h_ l_ b__m-d-'- h- l- b-?----------------madu'a hu lo ba?
מ--- את-/ ---א-ב- /--?
____ א_ / ה ל_ ב_ / ה__
-ד-ע א- / ה ל- ב- / ה-
------------------------
מדוע את / ה לא בא / ה? 0 h--lo h-z---.h_ l_ h______h- l- h-z-a-.-------------hu lo huzman.
-ני ל- ---/-ה כי-אין ---זמ-.
___ ל_ ב_ / ה כ_ א__ ל_ ז____
-נ- ל- ב- / ה כ- א-ן ל- ז-ן-
------------------------------
אני לא בא / ה כי אין לי זמן. 0 h- lo -u-ma-.h_ l_ h______h- l- h-z-a-.-------------hu lo huzman.
-ד----ת / ה-ל- נ---ר-- ת?
____ א_ / ה ל_ נ____ / ת__
-ד-ע א- / ה ל- נ-ש-ר / ת-
---------------------------
מדוע את / ה לא נישאר / ת? 0 hu lo----ki---------z---.h_ l_ b_ k_ h_ l_ h______h- l- b- k- h- l- h-z-a-.-------------------------hu lo ba ki hu lo huzman.
-נ- --כרח-/-- -עב-ד.
___ מ____ / ה ל______
-נ- מ-כ-ח / ה ל-ב-ד-
----------------------
אני מוכרח / ה לעבוד. 0 h---o b- ki-h- lo h-zm-n.h_ l_ b_ k_ h_ l_ h______h- l- b- k- h- l- h-z-a-.-------------------------hu lo ba ki hu lo huzman.
אני----נשא- - ת כי -נ----כ-- - ---ע--ד.
___ ל_ נ___ / ת כ_ א__ מ____ / ה ל______
-נ- ל- נ-א- / ת כ- א-י מ-כ-ח / ה ל-ב-ד-
-----------------------------------------
אני לא נשאר / ת כי אני מוכרח / ה לעבוד. 0 hu--- -- k--hu -o -u----.h_ l_ b_ k_ h_ l_ h______h- l- b- k- h- l- h-z-a-.-------------------------hu lo ba ki hu lo huzman.
Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju.
Õppimine muudab meie mõtlemist.
Me muutume loovamaks ja paindlikumaks.
Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks.
Mälu treenitakse õppimise abil.
Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu.
Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini.
Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega.
Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini.
Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad.
Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest.
Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme.
Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust.
Kõik katsealused olid kakskeelsed.
Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt.
Katsealused pidid vastama küsimusele.
Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist.
Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel.
Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine.
Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles.
Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus!
Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse.
Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks.
Pärast katset pidid katsealused kihla vedama.
Ka siin oli selge erinevus.
Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad.
Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud.
Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...