Я не--ри-----о---у ч-о ---о-- -а--- ---хая.
Я н_ п_____ п_____ ч__ п_____ т____ п______
Я н- п-и-у- п-т-м- ч-о п-г-д- т-к-я п-о-а-.
-------------------------------------------
Я не приду, потому что погода такая плохая. 0 Poc--m--V- ---------e?P______ V_ n_ p_______P-c-e-u V- n- p-i-ë-e-----------------------Pochemu Vy ne pridëte?
У --ня н---в-емени.
У м___ н__ в_______
У м-н- н-т в-е-е-и-
-------------------
У меня нет времени. 0 Po-o----chen- ---k-aya.P_____ o_____ p________P-g-d- o-h-n- p-o-h-y-.-----------------------Pogoda ochenʹ plokhaya.
Я-н---риду- -о-о----то у м-н------в-е---и.
Я н_ п_____ п_____ ч__ у м___ н__ в_______
Я н- п-и-у- п-т-м- ч-о у м-н- н-т в-е-е-и-
------------------------------------------
Я не приду, потому что у меня нет времени. 0 Y- n-----------tomu-c--- po---a-t-k-y-------aya.Y_ n_ p_____ p_____ c___ p_____ t_____ p________Y- n- p-i-u- p-t-m- c-t- p-g-d- t-k-y- p-o-h-y-.------------------------------------------------Ya ne pridu, potomu chto pogoda takaya plokhaya.
Я -е--стаю--- пот--у-чт-----щ-------н-/-----н- р----а--.
Я н_ о_______ п_____ ч__ я е__ д_____ / д_____ р________
Я н- о-т-ю-ь- п-т-м- ч-о я е-ё д-л-е- / д-л-н- р-б-т-т-.
--------------------------------------------------------
Я не остаюсь, потому что я ещё должен / должна работать. 0 Poche-u-on--e-p-i-ë-?P______ o_ n_ p______P-c-e-u o- n- p-i-ë-?---------------------Pochemu on ne pridët?
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei jää, sest pean veel töötama.
Я не остаюсь, потому что я ещё должен / должна работать.
Я -хо--- п-т-м- ч-- я у---- /-у--ала.
Я у_____ п_____ ч__ я у____ / у______
Я у-о-у- п-т-м- ч-о я у-т-л / у-т-л-.
-------------------------------------
Я ухожу, потому что я устал / устала. 0 O- ne p-ig-ash--.O_ n_ p__________O- n- p-i-l-s-ë-.-----------------On ne priglashën.
П--ем--в- --- ---ж--те?
П_____ в_ у__ у________
П-ч-м- в- у-е у-з-а-т-?
-----------------------
Почему вы уже уезжаете? 0 On ne-----l-s-ë-.O_ n_ p__________O- n- p-i-l-s-ë-.-----------------On ne priglashën.
Я -е---ю--п-------то---- п-зд-о.
Я у______ п_____ ч__ у__ п______
Я у-з-а-, п-т-м- ч-о у-е п-з-н-.
--------------------------------
Я уезжаю, потому что уже поздно. 0 O--n- pridët, poto---c--o ---------gl-sh-n.O_ n_ p______ p_____ c___ o_ n_ p__________O- n- p-i-ë-, p-t-m- c-t- o- n- p-i-l-s-ë-.-------------------------------------------On ne pridët, potomu chto on ne priglashën.
Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju.
Õppimine muudab meie mõtlemist.
Me muutume loovamaks ja paindlikumaks.
Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks.
Mälu treenitakse õppimise abil.
Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu.
Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini.
Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega.
Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini.
Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad.
Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest.
Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme.
Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust.
Kõik katsealused olid kakskeelsed.
Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt.
Katsealused pidid vastama küsimusele.
Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist.
Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel.
Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine.
Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles.
Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus!
Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse.
Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks.
Pärast katset pidid katsealused kihla vedama.
Ka siin oli selge erinevus.
Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad.
Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud.
Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...