Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   bs nešto obrazložiti 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sedamdeset i sedam]

nešto obrazložiti 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Za-------jed-te--o-tu? Z____ n_ j_____ t_____ Z-š-o n- j-d-t- t-r-u- ---------------------- Zašto ne jedete tortu? 0
Ma pean alla võtma. Ja m---m -m---t-. J_ m____ s_______ J- m-r-m s-r-a-i- ----------------- Ja moram smršati. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ja-j--n- -e--m, j---mora- smr--ti. J_ j_ n_ j_____ j__ m____ s_______ J- j- n- j-d-m- j-r m-r-m s-r-a-i- ---------------------------------- Ja je ne jedem, jer moram smršati. 0
Miks te õlut ei joo? Za-to -- -----e -ivo? Z____ n_ p_____ p____ Z-š-o n- p-j-t- p-v-? --------------------- Zašto ne pijete pivo? 0
Ma pean veel sõitma. Ja ---am-j-š---ziti. J_ m____ j__ v______ J- m-r-m j-š v-z-t-. -------------------- Ja moram još voziti. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. J--g- ne -i---, --r-jo--m-ra--vozit-. J_ g_ n_ p_____ j__ j__ m____ v______ J- g- n- p-j-m- j-r j-š m-r-m v-z-t-. ------------------------------------- Ja ga ne pijem, jer još moram voziti. 0
Miks sa kohvi ei joo? Zaš-- -------- k---? Z____ n_ p____ k____ Z-š-o n- p-j-š k-f-? -------------------- Zašto ne piješ kafu? 0
See on külm. Hla-n---e. H_____ j__ H-a-n- j-. ---------- Hladna je. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ja-j--ne --j-m, --r-j--hlad-a. J_ j_ n_ p_____ j__ j_ h______ J- j- n- p-j-m- j-r j- h-a-n-. ------------------------------ Ja je ne pijem, jer je hladna. 0
Miks sa teed ei joo? Z--t- ne p---š č-j? Z____ n_ p____ č___ Z-š-o n- p-j-š č-j- ------------------- Zašto ne piješ čaj? 0
Mul ei ole suhkrut. Nem-m--e-era. N____ š______ N-m-m š-ć-r-. ------------- Nemam šećera. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. J- g- ne pi-em----r --m----ećera. J_ g_ n_ p_____ j__ n____ š______ J- g- n- p-j-m- j-r n-m-m š-ć-r-. --------------------------------- Ja ga ne pijem, jer nemam šećera. 0
Miks te suppi ei söö? Z-š-o-ne-jedet---up-? Z____ n_ j_____ s____ Z-š-o n- j-d-t- s-p-? --------------------- Zašto ne jedete supu? 0
Ma ei tellinud seda. Ja -e-n-s-m n-ruč-o-/ n--uč--a. J_ j_ n____ n______ / n________ J- j- n-s-m n-r-č-o / n-r-č-l-. ------------------------------- Ja je nisam naručio / naručila. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ja j- -e -e-em- --r--e ---a---aru----- --ručil-. J_ j_ n_ j_____ j__ j_ n____ n______ / n________ J- j- n- j-d-m- j-r j- n-s-m n-r-č-o / n-r-č-l-. ------------------------------------------------ Ja je ne jedem, jer je nisam naručio / naručila. 0
Miks te liha ei söö? Z--to -e j-d-te-----? Z____ n_ j_____ m____ Z-š-o n- j-d-t- m-s-? --------------------- Zašto ne jedete meso? 0
Ma olen taimetoitlane. Ja--a- -e-et-ri-a-ac. J_ s__ v_____________ J- s-m v-g-t-r-j-n-c- --------------------- Ja sam vegeterijanac. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Ja ga--------m,---r--am---ge--ri-a---. J_ g_ n_ j_____ j__ s__ v_____________ J- g- n- j-d-m- j-r s-m v-g-t-r-j-n-c- -------------------------------------- Ja ga ne jedem, jer sam vegeterijanac. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bosna (1-100) MP3 bosna (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...