Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   da begrunde noget 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [syvoghalvfjerds]

begrunde noget 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Hv--f-- -p-s-r-d--ik---kag-n? H______ s_____ d_ i___ k_____ H-o-f-r s-i-e- d- i-k- k-g-n- ----------------------------- Hvorfor spiser du ikke kagen? 0
Ma pean alla võtma. Je- -k----ab--m--. J__ s___ t___ m___ J-g s-a- t-b- m-g- ------------------ Jeg skal tabe mig. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Je---p---- d-- ---e, f--di-jeg----l-t-b-----. J__ s_____ d__ i____ f____ j__ s___ t___ m___ J-g s-i-e- d-n i-k-, f-r-i j-g s-a- t-b- m-g- --------------------------------------------- Jeg spiser den ikke, fordi jeg skal tabe mig. 0
Miks te õlut ei joo? Hvorf-r drik-er ---ik-e--l-en? H______ d______ d_ i___ ø_____ H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- ø-l-n- ------------------------------ Hvorfor drikker du ikke øllen? 0
Ma pean veel sõitma. Jeg--ka- k-re. J__ s___ k____ J-g s-a- k-r-. -------------- Jeg skal køre. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Jeg-dr-------en -kke,-fo--i-jeg s----køre. J__ d______ d__ i____ f____ j__ s___ k____ J-g d-i-k-r d-n i-k-, f-r-i j-g s-a- k-r-. ------------------------------------------ Jeg drikker den ikke, fordi jeg skal køre. 0
Miks sa kohvi ei joo? H-o--o--dri-ke- -u ik-e --f-en? H______ d______ d_ i___ k______ H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- k-f-e-? ------------------------------- Hvorfor drikker du ikke kaffen? 0
See on külm. D---er ko--. D__ e_ k____ D-n e- k-l-. ------------ Den er kold. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Jeg-d--kk-r --n ik--,--o-d- -en e- ---d. J__ d______ d__ i____ f____ d__ e_ k____ J-g d-i-k-r d-n i-k-, f-r-i d-n e- k-l-. ---------------------------------------- Jeg drikker den ikke, fordi den er kold. 0
Miks sa teed ei joo? Hv--for --ikker du ---------? H______ d______ d_ i___ t____ H-o-f-r d-i-k-r d- i-k- t-e-? ----------------------------- Hvorfor drikker du ikke teen? 0
Mul ei ole suhkrut. Jeg --- i-k- noge---ukker. J__ h__ i___ n____ s______ J-g h-r i-k- n-g-t s-k-e-. -------------------------- Jeg har ikke noget sukker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. J-g ----k-r -kke -e--- fo----j-g ik-e -a- ----t -uk-e-. J__ d______ i___ t____ f____ j__ i___ h__ n____ s______ J-g d-i-k-r i-k- t-e-, f-r-i j-g i-k- h-r n-g-t s-k-e-. ------------------------------------------------------- Jeg drikker ikke teen, fordi jeg ikke har noget sukker. 0
Miks te suppi ei söö? Hv-rf-r-----e- -u-i-----u-p--? H______ s_____ d_ i___ s______ H-o-f-r s-i-e- d- i-k- s-p-e-? ------------------------------ Hvorfor spiser du ikke suppen? 0
Ma ei tellinud seda. Jeg -ar ---e-b---il--de-. J__ h__ i___ b______ d___ J-g h-r i-k- b-s-i-t d-n- ------------------------- Jeg har ikke bestilt den. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. J-g --iser--en i-k-- -or----------e--a--bes--l- den. J__ s_____ d__ i____ f____ j__ i___ h__ b______ d___ J-g s-i-e- d-n i-k-, f-r-i j-g i-k- h-r b-s-i-t d-n- ---------------------------------------------------- Jeg spiser den ikke, fordi jeg ikke har bestilt den. 0
Miks te liha ei söö? H----o- spis----u --ke---det? H______ s_____ d_ i___ k_____ H-o-f-r s-i-e- d- i-k- k-d-t- ----------------------------- Hvorfor spiser du ikke kødet? 0
Ma olen taimetoitlane. J-- er v-get--. J__ e_ v_______ J-g e- v-g-t-r- --------------- Jeg er vegetar. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. J-- --ise---e--ikke---o--i j-g--r----et--. J__ s_____ d__ i____ f____ j__ e_ v_______ J-g s-i-e- d-t i-k-, f-r-i j-g e- v-g-t-r- ------------------------------------------ Jeg spiser det ikke, fordi jeg er vegetar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...