Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   nl iets verklaren 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [zevenenzeventig]

iets verklaren 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Wa-rom-ee- u--- -aa---n--- --? W_____ e__ u d_ t____ n___ o__ W-a-o- e-t u d- t-a-t n-e- o-? ------------------------------ Waarom eet u de taart niet op? 0
Ma pean alla võtma. I--mo----f-a----. I_ m___ a________ I- m-e- a-v-l-e-. ----------------- Ik moet afvallen. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. I- --t-z- -i-t-op,--m-at ik--o-t---va--e-. I_ e__ z_ n___ o__ o____ i_ m___ a________ I- e-t z- n-e- o-, o-d-t i- m-e- a-v-l-e-. ------------------------------------------ Ik eet ze niet op, omdat ik moet afvallen. 0
Miks te õlut ei joo? W-a--m d-i----- -iet-va- --t-bi--? W_____ d_____ u n___ v__ h__ b____ W-a-o- d-i-k- u n-e- v-n h-t b-e-? ---------------------------------- Waarom drinkt u niet van het bier? 0
Ma pean veel sõitma. I--mo---no---i---n. I_ m___ n__ r______ I- m-e- n-g r-j-e-. ------------------- Ik moet nog rijden. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Ik-d-in--he- ----,-omd-t ik-n-g--oet r--den. I_ d____ h__ n____ o____ i_ n__ m___ r______ I- d-i-k h-t n-e-, o-d-t i- n-g m-e- r-j-e-. -------------------------------------------- Ik drink het niet, omdat ik nog moet rijden. 0
Miks sa kohvi ei joo? W---om --i-k je--iet --n-----o---e? W_____ d____ j_ n___ v__ d_ k______ W-a-o- d-i-k j- n-e- v-n d- k-f-i-? ----------------------------------- Waarom drink je niet van de koffie? 0
See on külm. H------ko--. H__ i_ k____ H-t i- k-u-. ------------ Het is koud. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. I--dr-nk -r-niet --n,--mda--he- -ou----. I_ d____ e_ n___ v___ o____ h__ k___ i__ I- d-i-k e- n-e- v-n- o-d-t h-t k-u- i-. ---------------------------------------- Ik drink er niet van, omdat het koud is. 0
Miks sa teed ei joo? Waar-m--r--- je-ni-t--a---e----e? W_____ d____ j_ n___ v__ d_ t____ W-a-o- d-i-k j- n-e- v-n d- t-e-? --------------------------------- Waarom drink je niet van de thee? 0
Mul ei ole suhkrut. Ik---b ge-n--u-k-r. I_ h__ g___ s______ I- h-b g-e- s-i-e-. ------------------- Ik heb geen suiker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ik d-i-k----n-et van--o---- i- --en --i-er h--. I_ d____ e_ n___ v___ o____ i_ g___ s_____ h___ I- d-i-k e- n-e- v-n- o-d-t i- g-e- s-i-e- h-b- ----------------------------------------------- Ik drink er niet van, omdat ik geen suiker heb. 0
Miks te suppi ei söö? Wa-rom -et je-n--t-va- ---so--? W_____ e__ j_ n___ v__ d_ s____ W-a-o- e-t j- n-e- v-n d- s-e-? ------------------------------- Waarom eet je niet van de soep? 0
Ma ei tellinud seda. Ik h---d----------s----. I_ h__ d__ n___ b_______ I- h-b d-e n-e- b-s-e-d- ------------------------ Ik heb die niet besteld. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ik---t-e--n-e- --n, -m--- -- he--ni-t --st--- -eb. I_ e__ e_ n___ v___ o____ i_ h__ n___ b______ h___ I- e-t e- n-e- v-n- o-d-t i- h-t n-e- b-s-e-d h-b- -------------------------------------------------- Ik eet er niet van, omdat ik het niet besteld heb. 0
Miks te liha ei söö? W-ar--------- -ie- v-- het--l-es? W_____ e__ j_ n___ v__ h__ v_____ W-a-o- e-t j- n-e- v-n h-t v-e-s- --------------------------------- Waarom eet je niet van het vlees? 0
Ma olen taimetoitlane. I--ben----eta----. I_ b__ v__________ I- b-n v-g-t-r-ë-. ------------------ Ik ben vegetariër. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. I- --t ---ni-t-va---omd-t i- v-g----ië- b--. I_ e__ e_ n___ v___ o____ i_ v_________ b___ I- e-t e- n-e- v-n- o-d-t i- v-g-t-r-ë- b-n- -------------------------------------------- Ik eet er niet van, omdat ik vegetariër ben. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...