Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   tr bir şeyler sebep göstermek 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [yetmiş yedi]

bir şeyler sebep göstermek 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Tu-ta-ı--i--- --miyo-s--uz? T______ n____ y____________ T-r-a-ı n-ç-n y-m-y-r-u-u-? --------------------------- Turtayı niçin yemiyorsunuz? 0
Ma pean alla võtma. Kilo v-rme- -az--. K___ v_____ l_____ K-l- v-r-e- l-z-m- ------------------ Kilo vermem lazım. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Kil- ve-----z-r-nda--ldu-um------o-u-----yoru-. K___ v_____ z______ o______ i___ o__ y_________ K-l- v-r-e- z-r-n-a o-d-ğ-m i-i- o-u y-m-y-r-m- ----------------------------------------------- Kilo vermek zorunda olduğum için onu yemiyorum. 0
Miks te õlut ei joo? Ne-e--bi-a-- içm-yor-un--? N____ b_____ i____________ N-d-n b-r-y- i-m-y-r-u-u-? -------------------------- Neden birayı içmiyorsunuz? 0
Ma pean veel sõitma. Daha arab--k-l---mam --z--. D___ a____ k________ l_____ D-h- a-a-a k-l-a-m-m l-z-m- --------------------------- Daha araba kullanmam lazım. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Da-- araba ku-l-------oru--a o--uğ-- i-----ç-iyoru-. D___ a____ k________ z______ o______ i___ i_________ D-h- a-a-a k-l-a-m-k z-r-n-a o-d-ğ-m i-i- i-m-y-r-m- ---------------------------------------------------- Daha araba kullanmak zorunda olduğum için içmiyorum. 0
Miks sa kohvi ei joo? Ne--n k--v-yi---mi-or--n? N____ k______ i__________ N-d-n k-h-e-i i-m-y-r-u-? ------------------------- Neden kahveyi içmiyorsun? 0
See on külm. Soğ---ş. S_______ S-ğ-m-ş- -------- Soğumuş. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. O------i--r-m, ç-nkü-s----u-. O__ i_________ ç____ s_______ O-u i-m-y-r-m- ç-n-ü s-ğ-m-ş- ----------------------------- Onu içmiyorum, çünkü soğumuş. 0
Miks sa teed ei joo? Ne--n ---- i---yo-sun? N____ ç___ i__________ N-d-n ç-y- i-m-y-r-u-? ---------------------- Neden çayı içmiyorsun? 0
Mul ei ole suhkrut. Ş-kerim yok. Ş______ y___ Ş-k-r-m y-k- ------------ Şekerim yok. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. O-u i-mi-o-----ü-k- --ke----y-k. O__ i________ ç____ ş______ y___ O-u i-m-y-r-m ç-n-ü ş-k-r-m y-k- -------------------------------- Onu içmiyorum çünkü şekerim yok. 0
Miks te suppi ei söö? Nede- çorb-y- -ç-----s---z? N____ ç______ i____________ N-d-n ç-r-a-ı i-m-y-r-u-u-? --------------------------- Neden çorbayı içmiyorsunuz? 0
Ma ei tellinud seda. On- ---a--a--dı-. O__ ı____________ O-u ı-m-r-a-a-ı-. ----------------- Onu ısmarlamadım. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. I---yo-um----k--on---s-ar---a-ım. I________ ç____ o__ ı____________ I-m-y-r-m ç-n-ü o-u ı-m-r-a-a-ı-. --------------------------------- Içmiyorum çünkü onu ısmarlamadım. 0
Miks te liha ei söö? Et- niçi--y---yorsunuz? E__ n____ y____________ E-i n-ç-n y-m-y-r-u-u-? ----------------------- Eti niçin yemiyorsunuz? 0
Ma olen taimetoitlane. Ben-v-j------nım. B__ v____________ B-n v-j-t-r-a-ı-. ----------------- Ben vejeteryanım. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. On--y---yo-u-- --nkü -en --j-ter-----. O__ y_________ ç____ b__ v____________ O-u y-m-y-r-m- ç-n-ü b-n v-j-t-r-a-ı-. -------------------------------------- Onu yemiyorum, çünkü ben vejeteryanım. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...