Я йог--н- їм, -ом--щ- я-м-ш- схудну--.
Я й___ н_ ї__ т___ щ_ я м___ с________
Я й-г- н- ї-, т-м- щ- я м-ш- с-у-н-т-.
--------------------------------------
Я його не їм, тому що я мушу схуднути. 0 Ch-mu -y ---i-s-- t--t-?C____ V_ n_ ï___ t_____C-o-u V- n- i-s-e t-r-a-------------------------Chomu Vy ne ïste torta?
Я по---е----п-ви-на----їх---.
Я п______ / п______ щ_ ї_____
Я п-в-н-н / п-в-н-а щ- ї-а-и-
-----------------------------
Я повинен / повинна ще їхати. 0 C---- Vy-n- ïs-e -o--a?C____ V_ n_ ï___ t_____C-o-u V- n- i-s-e t-r-a-------------------------Chomu Vy ne ïste torta?
Я -ог--н--п----то-- ---я -о--н-- /-по---н---е-їхати.
Я й___ н_ п___ т___ щ_ я п______ / п______ щ_ ї_____
Я й-г- н- п-ю- т-м- щ- я п-в-н-н / п-в-н-а щ- ї-а-и-
----------------------------------------------------
Я його не п’ю, тому що я повинен / повинна ще їхати. 0 YA--u-hu--khud-ut-.Y_ m____ s_________Y- m-s-u s-h-d-u-y--------------------YA mushu skhudnuty.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma.
Я його не п’ю, тому що я повинен / повинна ще їхати.
Я-його -е--’-, -ому що я--е -аю-ц----.
Я й___ н_ п___ т___ щ_ я н_ м__ ц_____
Я й-г- н- п-ю- т-м- щ- я н- м-ю ц-к-у-
--------------------------------------
Я його не п’ю, тому що я не маю цукру. 0 Ch--u-Vy--- pʺyet- p---?C____ V_ n_ p_____ p____C-o-u V- n- p-y-t- p-v-?------------------------Chomu Vy ne pʺyete pyva?
Я -- -м це, ------о---в-г---р-анец-.
Я н_ ї_ ц__ т___ щ_ я в_____________
Я н- ї- ц-, т-м- щ- я в-г-т-р-а-е-ь-
------------------------------------
Я не їм це, тому що я вегетаріанець. 0 Y---̆o-- ne p'y-,-to-u--hcho-----o----n-/-p------ -h-h--ï--aty.Y_ y̆___ n_ p____ t___ s____ y_ p______ / p______ s____ ï______Y- y-o-o n- p-y-, t-m- s-c-o y- p-v-n-n / p-v-n-a s-c-e i-k-a-y-----------------------------------------------------------------YA y̆oho ne p'yu, tomu shcho ya povynen / povynna shche ïkhaty.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane.
Я не їм це, тому що я вегетаріанець.
YA y̆oho ne p'yu, tomu shcho ya povynen / povynna shche ïkhaty.
Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha.
Ta peab salvestama kõik uued sõnad.
Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada.
Seda saab teha žestide abil.
Viiped aitavad meie mälu.
Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid.
Teadusuuring on seda tõestanud.
Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida.
Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas.
Need sõnad olid tehiskeelsed.
Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega.
See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu.
Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust.
Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust.
Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse.
Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi.
Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad.
Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu.
Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid.
Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas.
Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt.
Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles.
Need on ka salvestatud paremini.
Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud.
Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses.
See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni.
Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt.
Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...