Vestmik

et Omadussõnad 2   »   ca Adjectius 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [setanta-nou]

Adjectius 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. P---o-u- ve-ti- -la-. P____ u_ v_____ b____ P-r-o u- v-s-i- b-a-. --------------------- Porto un vestit blau. 0
Mul on punane kleit seljas. Po--o u--v--t-- ve---ll. P____ u_ v_____ v_______ P-r-o u- v-s-i- v-r-e-l- ------------------------ Porto un vestit vermell. 0
Mul on roheline kleit seljas. Po-t--un--e--i----r-. P____ u_ v_____ v____ P-r-o u- v-s-i- v-r-. --------------------- Porto un vestit verd. 0
Ma ostan musta koti. Co--r- u-- -o--- --g-a. C_____ u__ b____ n_____ C-m-r- u-a b-s-a n-g-a- ----------------------- Compro una bossa negra. 0
Ma ostan pruuni koti. C-mpr------b------a-ró. C_____ u__ b____ m_____ C-m-r- u-a b-s-a m-r-ó- ----------------------- Compro una bossa marró. 0
Ma ostan valge koti. C-mpr----- bo-s- bla-ca. C_____ u__ b____ b______ C-m-r- u-a b-s-a b-a-c-. ------------------------ Compro una bossa blanca. 0
Mul on vaja uut autot. Nece------un -ot-e---u. N________ u_ c____ n___ N-c-s-i-o u- c-t-e n-u- ----------------------- Necessito un cotxe nou. 0
Mul on vaja kiiret autot. Nec---it- -- c--x- rà---. N________ u_ c____ r_____ N-c-s-i-o u- c-t-e r-p-d- ------------------------- Necessito un cotxe ràpid. 0
Mul on vaja mugavat autot. N-ces-i-o-un-----e ----d-. N________ u_ c____ c______ N-c-s-i-o u- c-t-e c-m-d-. -------------------------- Necessito un cotxe còmode. 0
Seal üleval elab vana naine. A -a-t-hi-vi--una --na -ran-/----la. A d___ h_ v__ u__ d___ g___ / v_____ A d-l- h- v-u u-a d-n- g-a- / v-l-a- ------------------------------------ A dalt hi viu una dona gran / vella. 0
Seal üleval elab paks naine. A--a-t-h- -iu u-a d--- -rass-. A d___ h_ v__ u__ d___ g______ A d-l- h- v-u u-a d-n- g-a-s-. ------------------------------ A dalt hi viu una dona grassa. 0
Seal all elab uudishimulik naine. A--a-x-h- vi---n--d-n-----i---. A b___ h_ v__ u__ d___ c_______ A b-i- h- v-u u-a d-n- c-r-o-a- ------------------------------- A baix hi viu una dona curiosa. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. El---o-t--s conv-d-------- -en---i----i--. E__ n______ c________ e___ g___ s_________ E-s n-s-r-s c-n-i-a-s e-e- g-n- s-m-à-i-a- ------------------------------------------ Els nostres convidats eren gent simpàtica. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. E-s-nostr-s-c--v-d--- er-- --n--ed-ca--. E__ n______ c________ e___ g___ e_______ E-s n-s-r-s c-n-i-a-s e-e- g-n- e-u-a-a- ---------------------------------------- Els nostres convidats eren gent educada. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. El---o-t--- ---vi-a-s e--n---nt--nter-ss---. E__ n______ c________ e___ g___ i___________ E-s n-s-r-s c-n-i-a-s e-e- g-n- i-t-r-s-a-t- -------------------------------------------- Els nostres convidats eren gent interessant. 0
Mul on armsad lapsed. T-n--un---i--- ---anta---s. T___ u__ f____ e___________ T-n- u-s f-l-s e-c-n-a-o-s- --------------------------- Tinc uns fills encantadors. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. P-r- -l- ----s ---en -n--n-----al-d-----. P___ e__ v____ t____ u__ n___ m__________ P-r- e-s v-ï-s t-n-n u-s n-n- m-l-d-c-t-. ----------------------------------------- Però els veïns tenen uns nens maleducats. 0
Kas teie lapsed on head? Qu- -- --rte- bé-e-s -e-- -ill-? Q__ e_ p_____ b_ e__ s___ f_____ Q-e e- p-r-e- b- e-s s-u- f-l-s- -------------------------------- Que es porten bé els seus fills? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...