Vestmik

et Omadussõnad 2   »   nl Bijvoeglijke naamwoorden 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [negenenzeventig]

Bijvoeglijke naamwoorden 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. I- he- --n bl--we j-----a-. I_ h__ e__ b_____ j___ a___ I- h-b e-n b-a-w- j-r- a-n- --------------------------- Ik heb een blauwe jurk aan. 0
Mul on punane kleit seljas. Ik-h-- e-n---de---r- -an. I_ h__ e__ r___ j___ a___ I- h-b e-n r-d- j-r- a-n- ------------------------- Ik heb een rode jurk aan. 0
Mul on roheline kleit seljas. Ik---- -en --o--e----k-aan. I_ h__ e__ g_____ j___ a___ I- h-b e-n g-o-n- j-r- a-n- --------------------------- Ik heb een groene jurk aan. 0
Ma ostan musta koti. I--k--p--------rte ---. I_ k___ e__ z_____ t___ I- k-o- e-n z-a-t- t-s- ----------------------- Ik koop een zwarte tas. 0
Ma ostan pruuni koti. I----op-e-- b--ine t-s. I_ k___ e__ b_____ t___ I- k-o- e-n b-u-n- t-s- ----------------------- Ik koop een bruine tas. 0
Ma ostan valge koti. I- k--p--e- -i-te--as. I_ k___ e__ w____ t___ I- k-o- e-n w-t-e t-s- ---------------------- Ik koop een witte tas. 0
Mul on vaja uut autot. Ik-h-- --n --e-w--auto n-dig. I_ h__ e__ n_____ a___ n_____ I- h-b e-n n-e-w- a-t- n-d-g- ----------------------------- Ik heb een nieuwe auto nodig. 0
Mul on vaja kiiret autot. Ik-h----e--sn------u-- -odig. I_ h__ e__ s_____ a___ n_____ I- h-b e-n s-e-l- a-t- n-d-g- ----------------------------- Ik heb een snelle auto nodig. 0
Mul on vaja mugavat autot. I- --b--e--c--for-a-e-- -ut---od--. I_ h__ e__ c___________ a___ n_____ I- h-b e-n c-m-o-t-b-l- a-t- n-d-g- ----------------------------------- Ik heb een comfortabele auto nodig. 0
Seal üleval elab vana naine. D--- --v-n w-o-t -en --------uw. D___ b____ w____ e__ o___ v_____ D-a- b-v-n w-o-t e-n o-d- v-o-w- -------------------------------- Daar boven woont een oude vrouw. 0
Seal üleval elab paks naine. D--r-b-ve--w-ont ee--d-k-- -r--w. D___ b____ w____ e__ d____ v_____ D-a- b-v-n w-o-t e-n d-k-e v-o-w- --------------------------------- Daar boven woont een dikke vrouw. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Da-r----e--- wo-n- een ----w--i-rige--r-u-. D___ b______ w____ e__ n____________ v_____ D-a- b-n-d-n w-o-t e-n n-e-w-g-e-i-e v-o-w- ------------------------------------------- Daar beneden woont een nieuwsgierige vrouw. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. O-ze-g-s-en-w-----a-rdige mensen. O___ g_____ w____ a______ m______ O-z- g-s-e- w-r-n a-r-i-e m-n-e-. --------------------------------- Onze gasten waren aardige mensen. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. On-e-ga---n -a-en b--ee-de-men-e-. O___ g_____ w____ b_______ m______ O-z- g-s-e- w-r-n b-l-e-d- m-n-e-. ---------------------------------- Onze gasten waren beleefde mensen. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. On---ga--e- -aren --t--essant----n-en. O___ g_____ w____ i___________ m______ O-z- g-s-e- w-r-n i-t-r-s-a-t- m-n-e-. -------------------------------------- Onze gasten waren interessante mensen. 0
Mul on armsad lapsed. Ik heb---eve k--d--e-. I_ h__ l____ k________ I- h-b l-e-e k-n-e-e-. ---------------------- Ik heb lieve kinderen. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M-a--d- b-----h----n--ru-al- k-n--r-n. M___ d_ b____ h_____ b______ k________ M-a- d- b-r-n h-b-e- b-u-a-e k-n-e-e-. -------------------------------------- Maar de buren hebben brutale kinderen. 0
Kas teie lapsed on head? Zij---- k--d-ren bra--? Z___ u_ k_______ b_____ Z-j- u- k-n-e-e- b-a-f- ----------------------- Zijn uw kinderen braaf? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...