Vestmik

et Omadussõnad 2   »   no Adjektiv 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [syttini]

Adjektiv 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. J-g---r----b-å k--le-p--meg. J__ h__ e_ b__ k____ p_ m___ J-g h-r e- b-å k-o-e p- m-g- ---------------------------- Jeg har en blå kjole på meg. 0
Mul on punane kleit seljas. Jeg-ha------ø- kj-l- p-----. J__ h__ e_ r__ k____ p_ m___ J-g h-r e- r-d k-o-e p- m-g- ---------------------------- Jeg har en rød kjole på meg. 0
Mul on roheline kleit seljas. Je- ha--e- -r-nn-k--le -å --g. J__ h__ e_ g____ k____ p_ m___ J-g h-r e- g-ø-n k-o-e p- m-g- ------------------------------ Jeg har en grønn kjole på meg. 0
Ma ostan musta koti. Jeg kjøp-r -- svart--es-e. J__ k_____ e_ s____ v_____ J-g k-ø-e- e- s-a-t v-s-e- -------------------------- Jeg kjøper en svart veske. 0
Ma ostan pruuni koti. Jeg--jøp-- ----ru- -esk-. J__ k_____ e_ b___ v_____ J-g k-ø-e- e- b-u- v-s-e- ------------------------- Jeg kjøper en brun veske. 0
Ma ostan valge koti. J-- -jøp-- en--v-t -e-k-. J__ k_____ e_ h___ v_____ J-g k-ø-e- e- h-i- v-s-e- ------------------------- Jeg kjøper en hvit veske. 0
Mul on vaja uut autot. J----r-n----e--n- -il. J__ t______ e_ n_ b___ J-g t-e-g-r e- n- b-l- ---------------------- Jeg trenger en ny bil. 0
Mul on vaja kiiret autot. Je---reng-- -n -ask --l. J__ t______ e_ r___ b___ J-g t-e-g-r e- r-s- b-l- ------------------------ Jeg trenger en rask bil. 0
Mul on vaja mugavat autot. Je- ---n-er-e--k-mf-r-a--- bil. J__ t______ e_ k__________ b___ J-g t-e-g-r e- k-m-o-t-b-l b-l- ------------------------------- Jeg trenger en komfortabel bil. 0
Seal üleval elab vana naine. D-r o--e--or d-t e---am-el -am-. D__ o___ b__ d__ e_ g_____ d____ D-r o-p- b-r d-t e- g-m-e- d-m-. -------------------------------- Der oppe bor det en gammel dame. 0
Seal üleval elab paks naine. D-r----e -or-det--n--juk- -a--. D__ o___ b__ d__ e_ t____ d____ D-r o-p- b-r d-t e- t-u-k d-m-. ------------------------------- Der oppe bor det en tjukk dame. 0
Seal all elab uudishimulik naine. De- ------or -et e- n--g--r--------. D__ n___ b__ d__ e_ n_________ d____ D-r n-d- b-r d-t e- n-s-j-r-i- d-m-. ------------------------------------ Der nede bor det en nysgjerrig dame. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. G-est-n- v-re var hy-----g---o--. G_______ v___ v__ h________ f____ G-e-t-n- v-r- v-r h-g-e-i-e f-l-. --------------------------------- Gjestene våre var hyggelige folk. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Gj-s-e-- -å-e v-r-------------. G_______ v___ v__ h______ f____ G-e-t-n- v-r- v-r h-f-i-e f-l-. ------------------------------- Gjestene våre var høflige folk. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. G-e--en- vå-- -ar--n-ere--a-te--ol-. G_______ v___ v__ i___________ f____ G-e-t-n- v-r- v-r i-t-r-s-a-t- f-l-. ------------------------------------ Gjestene våre var interessante folk. 0
Mul on armsad lapsed. Jeg ha--sni-le -a-n. J__ h__ s_____ b____ J-g h-r s-i-l- b-r-. -------------------- Jeg har snille barn. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M-n--a-oene-h-r -r-k---ba-n. M__ n______ h__ f_____ b____ M-n n-b-e-e h-r f-e-k- b-r-. ---------------------------- Men naboene har frekke barn. 0
Kas teie lapsed on head? Er -a----d--- --d-g-? E_ b____ d___ l______ E- b-r-a d-n- l-d-g-? --------------------- Er barna dine lydige? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...