Vestmik

et Omadussõnad 2   »   ro Adjective 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [şaptezeci şi nouă]

Adjective 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. E--p-rt - r-chi--al-ast--. E_ p___ o r_____ a________ E- p-r- o r-c-i- a-b-s-r-. -------------------------- Eu port o rochie albastră. 0
Mul on punane kleit seljas. Eu--o-t --roc--e-r----. E_ p___ o r_____ r_____ E- p-r- o r-c-i- r-ş-e- ----------------------- Eu port o rochie roşie. 0
Mul on roheline kleit seljas. Eu--o-t o ro------e-d-. E_ p___ o r_____ v_____ E- p-r- o r-c-i- v-r-e- ----------------------- Eu port o rochie verde. 0
Ma ostan musta koti. Cump-r----oşe-ă nea-ră. C_____ o p_____ n______ C-m-ă- o p-ş-t- n-a-r-. ----------------------- Cumpăr o poşetă neagră. 0
Ma ostan pruuni koti. Cump---- ---e-----ro. C_____ o p_____ m____ C-m-ă- o p-ş-t- m-r-. --------------------- Cumpăr o poşetă maro. 0
Ma ostan valge koti. C-mp-r o ---e-ă--l-ă. C_____ o p_____ a____ C-m-ă- o p-ş-t- a-b-. --------------------- Cumpăr o poşetă albă. 0
Mul on vaja uut autot. Îm- tr--ui--o-maş------u-. Î__ t______ o m_____ n____ Î-i t-e-u-e o m-ş-n- n-u-. -------------------------- Îmi trebuie o maşină nouă. 0
Mul on vaja kiiret autot. Îmi -reb----o--aş----r-p-d-. Î__ t______ o m_____ r______ Î-i t-e-u-e o m-ş-n- r-p-d-. ---------------------------- Îmi trebuie o maşină rapidă. 0
Mul on vaja mugavat autot. Îmi--re--ie o m-şi-ă-con--r-a-ilă. Î__ t______ o m_____ c____________ Î-i t-e-u-e o m-ş-n- c-n-o-t-b-l-. ---------------------------------- Îmi trebuie o maşină confortabilă. 0
Seal üleval elab vana naine. Ac-lo su------ieşte - f-me-e-b----n-. A____ s__ l________ o f_____ b_______ A-o-o s-s l-c-i-ş-e o f-m-i- b-t-â-ă- ------------------------------------- Acolo sus locuieşte o femeie bătrână. 0
Seal üleval elab paks naine. A---o s-s-loc-i--t--o fe---e gra--. A____ s__ l________ o f_____ g_____ A-o-o s-s l-c-i-ş-e o f-m-i- g-a-ă- ----------------------------------- Acolo sus locuieşte o femeie grasă. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Ac-l--j----oc-i-ş---- -e---- c-r-o---. A____ j__ l________ o f_____ c________ A-o-o j-s l-c-i-ş-e o f-m-i- c-r-o-s-. -------------------------------------- Acolo jos locuieşte o femeie curioasă. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Mus-f-r---noştri au-f--- pers---- -r---ţe. M________ n_____ a_ f___ p_______ d_______ M-s-f-r-i n-ş-r- a- f-s- p-r-o-n- d-ă-u-e- ------------------------------------------ Musafirii noştri au fost persoane drăguţe. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Musa-i--i-n--tr---- fo-t--er-o-n- p-li-ic----. M________ n_____ a_ f___ p_______ p___________ M-s-f-r-i n-ş-r- a- f-s- p-r-o-n- p-l-t-c-a-e- ---------------------------------------------- Musafirii noştri au fost persoane politicoase. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. M----ir-i -oşt-i a- -o-t p-rs-ane i--eres--t-. M________ n_____ a_ f___ p_______ i___________ M-s-f-r-i n-ş-r- a- f-s- p-r-o-n- i-t-r-s-n-e- ---------------------------------------------- Musafirii noştri au fost persoane interesante. 0
Mul on armsad lapsed. E- -m ---i- ----n-i. E_ a_ c____ c_______ E- a- c-p-i c-m-n-i- -------------------- Eu am copii cuminţi. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Dar-v-cini---u co-i--o-ra-nici. D__ v______ a_ c____ o_________ D-r v-c-n-i a- c-p-i o-r-z-i-i- ------------------------------- Dar vecinii au copii obraznici. 0
Kas teie lapsed on head? C-p-i--d---ea---s--ă-s--t-c-m--ţi? C_____ d____________ s___ c_______ C-p-i- d-m-e-v-a-t-ă s-n- c-m-n-i- ---------------------------------- Copiii dumneavoastră sunt cuminţi? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...