Vestmik

et Omadussõnad 2   »   sq Mbiemrat 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [shtatёdhjetёenёntё]

Mbiemrat 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ka- ves--- ----fus-an -l-. K__ v_____ n__ f_____ b___ K-m v-s-u- n-ё f-s-a- b-u- -------------------------- Kam veshur njё fustan blu. 0
Mul on punane kleit seljas. Ka---e-h-r --ё-f-s--n -- k--. K__ v_____ n__ f_____ t_ k___ K-m v-s-u- n-ё f-s-a- t- k-q- ----------------------------- Kam veshur njё fustan tё kuq. 0
Mul on roheline kleit seljas. K-- ---h-- nj- fu-------------ër. K__ v_____ n__ f_____ t_ g_______ K-m v-s-u- n-ё f-s-a- t- g-e-b-r- --------------------------------- Kam veshur njё fustan të gjelbër. 0
Ma ostan musta koti. U-ё-b-e--njё-ç-ntё--ё-zezё. U__ b___ n__ ç____ t_ z____ U-ё b-e- n-ё ç-n-ё t- z-z-. --------------------------- Unё blej njё çantё tё zezё. 0
Ma ostan pruuni koti. Un---le- --ё-çantё -afe. U__ b___ n__ ç____ k____ U-ё b-e- n-ё ç-n-ё k-f-. ------------------------ Unё blej njё çantё kafe. 0
Ma ostan valge koti. U-ё-b--j-nj- -a-t---ё---rdhё. U__ b___ n__ ç____ t_ b______ U-ё b-e- n-ё ç-n-ё t- b-r-h-. ----------------------------- Unё blej njё çantё tё bardhё. 0
Mul on vaja uut autot. Kam n-v--- -ёr --ё ma--n- -- re. K__ n_____ p__ n__ m_____ t_ r__ K-m n-v-j- p-r n-ё m-k-n- t- r-. -------------------------------- Kam nevojё pёr njё makinё tё re. 0
Mul on vaja kiiret autot. Kam -evoj- pёr--j--maki------shpejt-. K__ n_____ p__ n__ m_____ t_ s_______ K-m n-v-j- p-r n-ё m-k-n- t- s-p-j-ё- ------------------------------------- Kam nevojё pёr njё makinё tё shpejtё. 0
Mul on vaja mugavat autot. K-- n--ojё--ё--n-ё --ki-ё t--re-a--h--. K__ n_____ p__ n__ m_____ t_ r_________ K-m n-v-j- p-r n-ё m-k-n- t- r-h-t-h-e- --------------------------------------- Kam nevojё pёr njё makinё tё rehatshme. 0
Seal üleval elab vana naine. A--e-l-rt banon -j- --u- - vje---. A___ l___ b____ n__ g___ e v______ A-j- l-r- b-n-n n-ё g-u- e v-e-ё-. ---------------------------------- Atje lart banon njё grua e vjetёr. 0
Seal üleval elab paks naine. At-e -ar- ban-- n---gru- - -h--do---. A___ l___ b____ n__ g___ e s_________ A-j- l-r- b-n-n n-ё g-u- e s-ё-d-s-ё- ------------------------------------- Atje lart banon njё grua e shёndoshё. 0
Seal all elab uudishimulik naine. A-j---o-ht--b---n---ё grua-k-re--t--e. A___ p_____ b____ n__ g___ k__________ A-j- p-s-t- b-n-n n-ё g-u- k-r-s-t-r-. -------------------------------------- Atje poshtё banon njё grua kureshtare. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Tё-f---ri- -an--i-h-n---er-- -- mirё. T_ f______ t___ i____ n_____ t_ m____ T- f-u-r-t t-n- i-h-n n-e-ё- t- m-r-. ------------------------------------- Tё ftuarit tanё ishin njerёz tё mirё. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Tё ---ar-t -a-ё is-i-----r-- -ё---e-ls-ёm. T_ f______ t___ i____ n_____ t_ s_________ T- f-u-r-t t-n- i-h-n n-e-ё- t- s-e-l-h-m- ------------------------------------------ Tё ftuarit tanё ishin njerёz tё sjellshёm. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. T--ftua--t-t-nё -s-in--je-ёz-in-e-----t. T_ f______ t___ i____ n_____ i__________ T- f-u-r-t t-n- i-h-n n-e-ё- i-t-r-s-n-. ---------------------------------------- Tё ftuarit tanё ishin njerёz interesant. 0
Mul on armsad lapsed. Unё-ka--f--ijё -- d-----. U__ k__ f_____ t_ d______ U-ё k-m f-m-j- t- d-s-u-. ------------------------- Unё kam fёmijё tё dashur. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Po- --i-jёt-kanё--ё-i-ё-tё ---i-ё. P__ f______ k___ f_____ t_ p______ P-r f-i-j-t k-n- f-m-j- t- p-c-p-. ---------------------------------- Por fqinjёt kanё fёmijё tё pacipё. 0
Kas teie lapsed on head? A----ё-f---jёt --aj -ё m-r-? A j___ f______ t___ t_ m____ A j-n- f-m-j-t t-a- t- m-r-? ---------------------------- A janё fёmijёt tuaj tё mirё? 0

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...