Vestmik

et Omadussõnad 2   »   uk Прикметники 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [сімдесят дев’ять]

79 [simdesyat devʺyatʹ]

Прикметники 2

Prykmetnyky 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Н----ні-с-нє-пла---. Н_ м___ с___ п______ Н- м-н- с-н- п-а-т-. -------------------- На мені синє плаття. 0
Pr----t--k--2 P__________ 2 P-y-m-t-y-y 2 ------------- Prykmetnyky 2
Mul on punane kleit seljas. Н- -е-- -ерв--е--л---я. Н_ м___ ч______ п______ Н- м-н- ч-р-о-е п-а-т-. ----------------------- На мені червоне плаття. 0
P-y--et---y 2 P__________ 2 P-y-m-t-y-y 2 ------------- Prykmetnyky 2
Mul on roheline kleit seljas. Н------ -------пл-т--. Н_ м___ з_____ п______ Н- м-н- з-л-н- п-а-т-. ---------------------- На мені зелене плаття. 0
Na -eni sy----p-a--ya. N_ m___ s____ p_______ N- m-n- s-n-e p-a-t-a- ---------------------- Na meni synye plattya.
Ma ostan musta koti. Я ку-у--ч-р-у-сум-у. Я к____ ч____ с_____ Я к-п-ю ч-р-у с-м-у- -------------------- Я купую чорну сумку. 0
Na ---i -yn-e-plattya. N_ m___ s____ p_______ N- m-n- s-n-e p-a-t-a- ---------------------- Na meni synye plattya.
Ma ostan pruuni koti. Я ку--ю ко--ч--ву---м--. Я к____ к________ с_____ Я к-п-ю к-р-ч-е-у с-м-у- ------------------------ Я купую коричневу сумку. 0
N----ni-sy--e pl-tt--. N_ m___ s____ p_______ N- m-n- s-n-e p-a-t-a- ---------------------- Na meni synye plattya.
Ma ostan valge koti. Я -у-ую----- с-мку. Я к____ б___ с_____ Я к-п-ю б-л- с-м-у- ------------------- Я купую білу сумку. 0
Na -eni-c-er-o-e -latt-a. N_ m___ c_______ p_______ N- m-n- c-e-v-n- p-a-t-a- ------------------------- Na meni chervone plattya.
Mul on vaja uut autot. М-ні-п-т-іб-н нови---вт-м-б---. М___ п_______ н____ а__________ М-н- п-т-і-е- н-в-й а-т-м-б-л-. ------------------------------- Мені потрібен новий автомобіль. 0
N- m--i--he-v-ne -la---a. N_ m___ c_______ p_______ N- m-n- c-e-v-n- p-a-t-a- ------------------------- Na meni chervone plattya.
Mul on vaja kiiret autot. Мені------бен---и-к-- авт----і--. М___ п_______ ш______ а__________ М-н- п-т-і-е- ш-и-к-й а-т-м-б-л-. --------------------------------- Мені потрібен швидкий автомобіль. 0
N--meni -he--on--pla-tya. N_ m___ c_______ p_______ N- m-n- c-e-v-n- p-a-t-a- ------------------------- Na meni chervone plattya.
Mul on vaja mugavat autot. М--і--о----е--з-уч--- ав-о---іль. М___ п_______ з______ а__________ М-н- п-т-і-е- з-у-н-й а-т-м-б-л-. --------------------------------- Мені потрібен зручний автомобіль. 0
Na men--z-len--p-attya. N_ m___ z_____ p_______ N- m-n- z-l-n- p-a-t-a- ----------------------- Na meni zelene plattya.
Seal üleval elab vana naine. Та---аг--і ж-в- с--ра-ж-нка. Т__ н_____ ж___ с____ ж_____ Т-м н-г-р- ж-в- с-а-а ж-н-а- ---------------------------- Там нагорі живе стара жінка. 0
N--m--i -e-en- --a-t--. N_ m___ z_____ p_______ N- m-n- z-l-n- p-a-t-a- ----------------------- Na meni zelene plattya.
Seal üleval elab paks naine. Т-------р- --ве т--ста-жі-к-. Т__ н_____ ж___ т_____ ж_____ Т-м н-г-р- ж-в- т-в-т- ж-н-а- ----------------------------- Там нагорі живе товста жінка. 0
Na -eni-----ne---a---a. N_ m___ z_____ p_______ N- m-n- z-l-n- p-a-t-a- ----------------------- Na meni zelene plattya.
Seal all elab uudishimulik naine. Т-м ------жив- -оп--л-ва---нка. Т__ в____ ж___ д________ ж_____ Т-м в-и-у ж-в- д-п-т-и-а ж-н-а- ------------------------------- Там внизу живе допитлива жінка. 0
Y- --puyu c----u--u--u. Y_ k_____ c_____ s_____ Y- k-p-y- c-o-n- s-m-u- ----------------------- YA kupuyu chornu sumku.
Meie külalised olid toredad inimesed. Наші -ос-- бу---л-б’яз-------дьм-. Н___ г____ б___ л_________ л______ Н-ш- г-с-і б-л- л-б-я-н-м- л-д-м-. ---------------------------------- Наші гості були люб’язними людьми. 0
Y- -u-u-- --o-nu su-k-. Y_ k_____ c_____ s_____ Y- k-p-y- c-o-n- s-m-u- ----------------------- YA kupuyu chornu sumku.
Meie külalised olid viisakad inimesed. На-і г-ст- б-ли-вв---ив-ми--ю-ьм-. Н___ г____ б___ в_________ л______ Н-ш- г-с-і б-л- в-і-л-в-м- л-д-м-. ---------------------------------- Наші гості були ввічливими людьми. 0
YA--upu-- c----u--u--u. Y_ k_____ c_____ s_____ Y- k-p-y- c-o-n- s-m-u- ----------------------- YA kupuyu chornu sumku.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. На-і г--------и-ці------ л-----. Н___ г____ б___ ц_______ л______ Н-ш- г-с-і б-л- ц-к-в-м- л-д-м-. -------------------------------- Наші гості були цікавими людьми. 0
Y---upu------yc----u--u---. Y_ k_____ k_________ s_____ Y- k-p-y- k-r-c-n-v- s-m-u- --------------------------- YA kupuyu korychnevu sumku.
Mul on armsad lapsed. Я ма--м--и----те-. Я м__ м____ д_____ Я м-ю м-л-х д-т-й- ------------------ Я маю милих дітей. 0
YA kupu-- --r-ch-evu su-ku. Y_ k_____ k_________ s_____ Y- k-p-y- k-r-c-n-v- s-m-u- --------------------------- YA kupuyu korychnevu sumku.
Aga naabritel on ulakad lapsed. А-- су------аю-ь -ухва-их -і-ей. А__ с_____ м____ з_______ д_____ А-е с-с-д- м-ю-ь з-х-а-и- д-т-й- -------------------------------- Але сусіди мають зухвалих дітей. 0
YA----uy----rychn--u sum-u. Y_ k_____ k_________ s_____ Y- k-p-y- k-r-c-n-v- s-m-u- --------------------------- YA kupuyu korychnevu sumku.
Kas teie lapsed on head? В--- діти--е--і? В___ д___ ч_____ В-ш- д-т- ч-м-і- ---------------- Ваші діти чемні? 0
YA -u-uy---ilu s--k-. Y_ k_____ b___ s_____ Y- k-p-y- b-l- s-m-u- --------------------- YA kupuyu bilu sumku.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...