Vestmik

et Minevik 1   »   ja 過去形 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [八十一]

81 [Yasoichi]

過去形 1

kako katachi 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
kirjutama 書く 書く 書く 書く 書く 0
kak- kat---- 1 k___ k______ 1 k-k- k-t-c-i 1 -------------- kako katachi 1
Ta kirjutas kirja. 彼は 手紙を 書きました 。 彼は 手紙を 書きました 。 彼は 手紙を 書きました 。 彼は 手紙を 書きました 。 彼は 手紙を 書きました 。 0
k----k-t-c---1 k___ k______ 1 k-k- k-t-c-i 1 -------------- kako katachi 1
Ja tema kirjutas kaardi. そして 彼女は はがきを 書きました 。 そして 彼女は はがきを 書きました 。 そして 彼女は はがきを 書きました 。 そして 彼女は はがきを 書きました 。 そして 彼女は はがきを 書きました 。 0
kaku k___ k-k- ---- kaku
lugema 読む 読む 読む 読む 読む 0
kaku k___ k-k- ---- kaku
Ta luges ajakirja. 彼は 画報を 読みました 。 彼は 画報を 読みました 。 彼は 画報を 読みました 。 彼は 画報を 読みました 。 彼は 画報を 読みました 。 0
kaku k___ k-k- ---- kaku
Ja ta luges raamatut. そして 彼女は 本を 読みました 。 そして 彼女は 本を 読みました 。 そして 彼女は 本を 読みました 。 そして 彼女は 本を 読みました 。 そして 彼女は 本を 読みました 。 0
kare--a -e---- ----kim-s-ita. k___ w_ t_____ o k___________ k-r- w- t-g-m- o k-k-m-s-i-a- ----------------------------- kare wa tegami o kakimashita.
võtma 取る 取る 取る 取る 取る 0
kar- wa-te---i - kak-m-s---a. k___ w_ t_____ o k___________ k-r- w- t-g-m- o k-k-m-s-i-a- ----------------------------- kare wa tegami o kakimashita.
Ta võttis sigareti. 彼は タバコを 取った 。 彼は タバコを 取った 。 彼は タバコを 取った 。 彼は タバコを 取った 。 彼は タバコを 取った 。 0
k-re w--te------ ---imas-i--. k___ w_ t_____ o k___________ k-r- w- t-g-m- o k-k-m-s-i-a- ----------------------------- kare wa tegami o kakimashita.
Ta võttis tüki šokolaadi. 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 彼女は チョコレートを 一かけ 取った 。 0
s--h-t- -an--- -- --g--i-- k---mas-it-. s______ k_____ w_ h_____ o k___________ s-s-i-e k-n-j- w- h-g-k- o k-k-m-s-i-a- --------------------------------------- soshite kanojo wa hagaki o kakimashita.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 彼は 不誠実 だった が 、 彼女は 誠実 だった 。 0
sos-it- ka-o-- -a -a-a-i-- ---im---i-a. s______ k_____ w_ h_____ o k___________ s-s-i-e k-n-j- w- h-g-k- o k-k-m-s-i-a- --------------------------------------- soshite kanojo wa hagaki o kakimashita.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 彼は 怠け者 だった が 、 彼女は 勤勉 だった 。 0
s----te k--ojo-wa hag--i-- k-k--a--i--. s______ k_____ w_ h_____ o k___________ s-s-i-e k-n-j- w- h-g-k- o k-k-m-s-i-a- --------------------------------------- soshite kanojo wa hagaki o kakimashita.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 彼は 貧乏 だった が 、 彼女は 裕福 だった 。 0
yo-u y___ y-m- ---- yomu
Tal ei olnud raha vaid võlad. 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 彼には お金は なく 、 借金が あった 。 0
y--u y___ y-m- ---- yomu
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 彼は 幸運に めぐまれず 、 不運 だった 。 0
y-mu y___ y-m- ---- yomu
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 彼は 成功 せず 、 失敗 した 。 0
k-r- -a-ga-ō-- -o-i-ashi-a. k___ w_ g___ o y___________ k-r- w- g-h- o y-m-m-s-i-a- --------------------------- kare wa gahō o yomimashita.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 彼は 満足 せず 、 不満足 だった 。 0
kare--a ga---o --mimash-ta. k___ w_ g___ o y___________ k-r- w- g-h- o y-m-m-s-i-a- --------------------------- kare wa gahō o yomimashita.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 彼は 幸福 では なく 、 不幸 だった 。 0
k-re-w- ---ō----o--m-s----. k___ w_ g___ o y___________ k-r- w- g-h- o y-m-m-s-i-a- --------------------------- kare wa gahō o yomimashita.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 彼は 好感が 持てず 、 友好的で ない 人 だった 。 0
sos-i-e ka-oj- -a-ho- ----mim-sh-t-. s______ k_____ w_ h__ o y___________ s-s-i-e k-n-j- w- h-n o y-m-m-s-i-a- ------------------------------------ soshite kanojo wa hon o yomimashita.

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...