Vestmik

et Minevik 1   »   lt Praeitis 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [aštuoniasdešimt vienas]

Praeitis 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
kirjutama ra-y-i r_____ r-š-t- ------ rašyti 0
Ta kirjutas kirja. J-----a)-a-ė -aišką. J__ (_______ l______ J-s (-a-r-š- l-i-k-. -------------------- Jis (pa)rašė laišką. 0
Ja tema kirjutas kaardi. O -i--u-)--š--at---u-ą. O j_ (_______ a________ O j- (-ž-r-š- a-v-r-k-. ----------------------- O ji (už)rašė atviruką. 0
lugema s-aityti s_______ s-a-t-t- -------- skaityti 0
Ta luges ajakirja. J-s-sk---- i-i-s--uot- -urna--. J__ s_____ i__________ ž_______ J-s s-a-t- i-i-s-r-o-ą ž-r-a-ą- ------------------------------- Jis skaitė iliustruotą žurnalą. 0
Ja ta luges raamatut. O-ji ---itė -n---. O j_ s_____ k_____ O j- s-a-t- k-y-ą- ------------------ O ji skaitė knygą. 0
võtma i-ti i___ i-t- ---- imti 0
Ta võttis sigareti. Jis pa-m- -iga-etę. J__ p____ c________ J-s p-ė-ė c-g-r-t-. ------------------- Jis paėmė cigaretę. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Ji pa--ė g--a--lį š----ado. J_ p____ g_______ š________ J- p-ė-ė g-b-l-l- š-k-l-d-. --------------------------- Ji paėmė gabalėlį šokolado. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Jis-bu-- ne--tiki--s- -et ---b-vo --ti--ma. J__ b___ n___________ b__ j_ b___ i________ J-s b-v- n-i-t-k-m-s- b-t j- b-v- i-t-k-m-. ------------------------------------------- Jis buvo neištikimas, bet ji buvo ištikima. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Jis bu-o t--gi---,--e---i b-v--dar-š--. J__ b___ t________ b__ j_ b___ d_______ J-s b-v- t-n-i-y-, b-t j- b-v- d-r-š-i- --------------------------------------- Jis buvo tinginys, bet ji buvo darbšti. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Jis----o-ne-urt----s, b---j- --v----rti---. J__ b___ n___________ b__ j_ b___ t________ J-s b-v- n-t-r-i-g-s- b-t j- b-v- t-r-i-g-. ------------------------------------------- Jis buvo neturtingas, bet ji buvo turtinga. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. J----u-ė-- ne pi-igų--b-t s---ų. J__ t_____ n_ p______ b__ s_____ J-s t-r-j- n- p-n-g-, b-t s-o-ų- -------------------------------- Jis turėjo ne pinigų, bet skolų. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. J----et--ė----ai---, j-m--e-i---ė. J__ n_______ l______ j__ n________ J-s n-t-r-j- l-i-ė-, j-m n-s-s-k-. ---------------------------------- Jis neturėjo laimės, jam nesisekė. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. J-m-n-------, jį per-ek-o-- nes-k---. J__ n________ j_ p_________ n________ J-m n-s-s-k-, j- p-r-e-i-j- n-s-k-ė-. ------------------------------------- Jam nesisekė, jį persekiojo nesėkmės. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Jis--u----- p-te-ki-t------- -e-----kin-as. J__ b___ n_ p___________ b__ n_____________ J-s b-v- n- p-t-n-i-t-s- b-t n-p-t-n-i-t-s- ------------------------------------------- Jis buvo ne patenkintas, bet nepatenkintas. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. J-s---v---e l---ingas,---t ne-ai---g--. J__ b___ n_ l_________ b__ n___________ J-s b-v- n- l-i-i-g-s- b-t n-l-i-i-g-s- --------------------------------------- Jis buvo ne laimingas, bet nelaimingas. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Ji---uvo ----imp--i-kas--be--n-simpa-išk--. J__ b___ n_ s___________ b__ n_____________ J-s b-v- n- s-m-a-i-k-s- b-t n-s-m-a-i-k-s- ------------------------------------------- Jis buvo ne simpatiškas, bet nesimpatiškas. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...