Vestmik

et Minevik 1   »   sv Förfluten tid 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [åttoiett]

Förfluten tid 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
kirjutama skr-va s_____ s-r-v- ------ skriva 0
Ta kirjutas kirja. Ha- sk--- ett b-ev. H__ s____ e__ b____ H-n s-r-v e-t b-e-. ------------------- Han skrev ett brev. 0
Ja tema kirjutas kaardi. O-h --n---r-v -tt--o-t. O__ h__ s____ e__ k____ O-h h-n s-r-v e-t k-r-. ----------------------- Och hon skrev ett kort. 0
lugema l--a l___ l-s- ---- läsa 0
Ta luges ajakirja. Han -äst- en-ve---t----n-. H__ l____ e_ v____________ H-n l-s-e e- v-c-o-i-n-n-. -------------------------- Han läste en veckotidning. 0
Ja ta luges raamatut. O-h -o--lä-te-----ok. O__ h__ l____ e_ b___ O-h h-n l-s-e e- b-k- --------------------- Och hon läste en bok. 0
võtma -a t_ t- -- ta 0
Ta võttis sigareti. H---t---e---iga--tt. H__ t__ e_ c________ H-n t-g e- c-g-r-t-. -------------------- Han tog en cigarett. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Hon-to- e----t --ok-a-. H__ t__ e_ b__ c_______ H-n t-g e- b-t c-o-l-d- ----------------------- Hon tog en bit choklad. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. H-----r--t-og-n, --- -on---r--ro--n. H__ v__ o_______ m__ h__ v__ t______ H-n v-r o-r-g-n- m-n h-n v-r t-o-e-. ------------------------------------ Han var otrogen, men hon var trogen. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. H-n-var ---,-m-- -o--v-- -----g. H__ v__ l___ m__ h__ v__ f______ H-n v-r l-t- m-n h-n v-r f-i-i-. -------------------------------- Han var lat, men hon var flitig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Han-va- ---t--- men hon v-r-r--. H__ v__ f______ m__ h__ v__ r___ H-n v-r f-t-i-, m-n h-n v-r r-k- -------------------------------- Han var fattig, men hon var rik. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Ha- -ad--ing----n-ar,--tan --ul--r. H__ h___ i___ p______ u___ s_______ H-n h-d- i-g- p-n-a-, u-a- s-u-d-r- ----------------------------------- Han hade inga pengar, utan skulder. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ha---a---i--e-tur,-ut-n--t-r. H__ h___ i___ t___ u___ o____ H-n h-d- i-t- t-r- u-a- o-u-. ----------------------------- Han hade inte tur, utan otur. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. H-n-h--e---gen-fra--å--, --an-mo-g---. H__ h___ i____ f________ u___ m_______ H-n h-d- i-g-n f-a-g-n-, u-a- m-t-å-g- -------------------------------------- Han hade ingen framgång, utan motgång. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ha-------nte---jd- -t-n mi--n-j-. H__ v__ i___ n____ u___ m________ H-n v-r i-t- n-j-, u-a- m-s-n-j-. --------------------------------- Han var inte nöjd, utan missnöjd. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H-n-v---int- --c--ig,-utan-o-----i-. H__ v__ i___ l_______ u___ o________ H-n v-r i-t- l-c-l-g- u-a- o-y-k-i-. ------------------------------------ Han var inte lycklig, utan olycklig. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. H----ar -nte--y-pati--,----n--s-mpa--s-. H__ v__ i___ s_________ u___ o__________ H-n v-r i-t- s-m-a-i-k- u-a- o-y-p-t-s-. ---------------------------------------- Han var inte sympatisk, utan osympatisk. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...