Vestmik

et Minevik 1   »   zh 过去时1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81[八十一]

81 [Bāshíyī]

过去时1

guòqù shí 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
kirjutama 写字,-写 写____ 写-,-写 ----- 写字,书写 0
guòq- s-í-1 g____ s__ 1 g-ò-ù s-í 1 ----------- guòqù shí 1
Ta kirjutas kirja. 他 写- 一--信-。 他 写_ 一_ 信 。 他 写- 一- 信 。 ----------- 他 写了 一封 信 。 0
guò------ 1 g____ s__ 1 g-ò-ù s-í 1 ----------- guòqù shí 1
Ja tema kirjutas kaardi. 她 写了-----信片-。 她 写_ 一_ 明__ 。 她 写- 一- 明-片 。 ------------- 她 写了 一个 明信片 。 0
xiězì--s--x-ě x_____ s_____ x-ě-ì- s-ū-i- ------------- xiězì, shūxiě
lugema 读书,-书 读____ 读-,-书 ----- 读书,看书 0
xiězì,--hūx-ě x_____ s_____ x-ě-ì- s-ū-i- ------------- xiězì, shūxiě
Ta luges ajakirja. 他 -了-一---- 。 他 读_ 一_ 画_ 。 他 读- 一- 画- 。 ------------ 他 读了 一本 画报 。 0
xiězì, sh-xiě x_____ s_____ x-ě-ì- s-ū-i- ------------- xiězì, shūxiě
Ja ta luges raamatut. 她 -了 一--书-。 她 读_ 一_ 书 。 她 读- 一- 书 。 ----------- 她 读了 一本 书 。 0
tā--i--e y-----g xì-. t_ x____ y_ f___ x___ t- x-ě-e y- f-n- x-n- --------------------- tā xiěle yī fēng xìn.
võtma 拿---收到,--用-乘,坐 拿_____________ 拿-取-收-,-,-,-,- -------------- 拿,取,收到,吃,用,乘,坐 0
tā--i--- yī-fē-- x--. t_ x____ y_ f___ x___ t- x-ě-e y- f-n- x-n- --------------------- tā xiěle yī fēng xìn.
Ta võttis sigareti. 他 吸---了 一- 香--。 他 吸__ 了 一_ 香_ 。 他 吸-抽 了 一- 香- 。 --------------- 他 吸/抽 了 一支 香烟 。 0
t- -i-le-yī--ēng ---. t_ x____ y_ f___ x___ t- x-ě-e y- f-n- x-n- --------------------- tā xiěle yī fēng xìn.
Ta võttis tüki šokolaadi. 她-吃---- 巧-- 。 她 吃_ 一_ 巧__ 。 她 吃- 一- 巧-力 。 ------------- 她 吃了 一块 巧克力 。 0
Tā--i--e-y- ----íng-ì-p--n. T_ x____ y_ g_ m___________ T- x-ě-e y- g- m-n-x-n-i-n- --------------------------- Tā xiěle yī gè míngxìnpiàn.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. 他 -她 不-诚- -是-- 对他----。 他 对_ 不___ 但_ 她 对_ 忠_ 。 他 对- 不-诚- 但- 她 对- 忠- 。 ---------------------- 他 对她 不忠诚, 但是 她 对他 忠诚 。 0
Tā-xiěle yī--è--í--xìn-i--. T_ x____ y_ g_ m___________ T- x-ě-e y- g- m-n-x-n-i-n- --------------------------- Tā xiěle yī gè míngxìnpiàn.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. 他 很-,----- 勤劳 。 他 很__ 但_ 她 勤_ 。 他 很-, 但- 她 勤- 。 --------------- 他 很懒, 但是 她 勤劳 。 0
Tā--iě---yī -è ----xì-pi--. T_ x____ y_ g_ m___________ T- x-ě-e y- g- m-n-x-n-i-n- --------------------------- Tā xiěle yī gè míngxìnpiàn.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. 他 很-, 但是-她--钱-。 他 很__ 但_ 她 有_ 。 他 很-, 但- 她 有- 。 --------------- 他 很穷, 但是 她 有钱 。 0
Dús-ū--k-ns-ū D_____ k_____ D-s-ū- k-n-h- ------------- Dúshū, kànshū
Tal ei olnud raha vaid võlad. 他 没有-钱,-还有-债--。 他 没_ 钱_ 还_ 债_ 。 他 没- 钱- 还- 债- 。 --------------- 他 没有 钱, 还有 债务 。 0
Dús-ū---à-shū D_____ k_____ D-s-ū- k-n-h- ------------- Dúshū, kànshū
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. 他--有-好运气, --很倒霉-。 他 没_ 好___ 还 很__ 。 他 没- 好-气- 还 很-霉 。 ----------------- 他 没有 好运气, 还 很倒霉 。 0
Dúsh-- kàn--ū D_____ k_____ D-s-ū- k-n-h- ------------- Dúshū, kànshū
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. 他---成功----很-败-。 他 没 成__ 还 很__ 。 他 没 成-, 还 很-败 。 --------------- 他 没 成功, 还 很失败 。 0
tā ---- yī b-n --àb--. t_ d___ y_ b__ h______ t- d-l- y- b-n h-à-à-. ---------------------- tā dúle yī běn huàbào.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. 他-- -意- 而- --满- 。 他 不 满__ 而_ 很___ 。 他 不 满-, 而- 很-满- 。 ----------------- 他 不 满意, 而且 很不满足 。 0
t---ú------b-- ----ào. t_ d___ y_ b__ h______ t- d-l- y- b-n h-à-à-. ---------------------- tā dúle yī běn huàbào.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. 他-不开心, 而--很不幸福 。 他 不___ 而_ 很___ 。 他 不-心- 而- 很-幸- 。 ---------------- 他 不开心, 而且 很不幸福 。 0
t--d-le--- --n h--bào. t_ d___ y_ b__ h______ t- d-l- y- b-n h-à-à-. ---------------------- tā dúle yī běn huàbào.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. 他-让--没有 -感,-而---人- 。 他 让_ 没_ 好__ 而_ 惹__ 。 他 让- 没- 好-, 而- 惹-厌 。 -------------------- 他 让人 没有 好感, 而且 惹人厌 。 0
T----l- -- běn-sh-. T_ d___ y_ b__ s___ T- d-l- y- b-n s-ū- ------------------- Tā dúle yī běn shū.

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...