Vestmik

et Minevik 2   »   fr Passé 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [quatre-vingt-deux]

Passé 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? T----va---a--el-r---- a-b---nc--? T_ d_____ a______ u__ a________ ? T- d-v-i- a-p-l-r u-e a-b-l-n-e ? --------------------------------- Tu devais appeler une ambulance ? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Tu---vais-appel-- -----dec-n ? T_ d_____ a______ l_ m______ ? T- d-v-i- a-p-l-r l- m-d-c-n ? ------------------------------ Tu devais appeler le médecin ? 0
Pidid sa politsei kutsuma? T- --v--s --peler la p----- ? T_ d_____ a______ l_ p_____ ? T- d-v-i- a-p-l-r l- p-l-c- ? ----------------------------- Tu devais appeler la police ? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. A--z-vo-- le n--é-o de-télép-on--? J---’a-a-- à l’--s---t. A________ l_ n_____ d_ t________ ? J_ l______ à l_________ A-e---o-s l- n-m-r- d- t-l-p-o-e ? J- l-a-a-s à l-i-s-a-t- ---------------------------------------------------------- Avez-vous le numéro de téléphone ? Je l’avais à l’instant. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. A--z--o-s --a--e-s----Je --av----à-l-i---a--. A________ l________ ? J_ l______ à l_________ A-e---o-s l-a-r-s-e ? J- l-a-a-s à l-i-s-a-t- --------------------------------------------- Avez-vous l’adresse ? Je l’avais à l’instant. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. A-ez-v-u- l- -l-n -e----v------ J- l’a-a-s-à l’in----t. A________ l_ p___ d_ l_ v____ ? J_ l______ à l_________ A-e---o-s l- p-a- d- l- v-l-e ? J- l-a-a-s à l-i-s-a-t- ------------------------------------------------------- Avez-vous le plan de la ville ? Je l’avais à l’instant. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. V-n-i-----à l’-eu-- ?--- -e-pou--i- --- ve-i----l---ure. V________ à l______ ? I_ n_ p______ p__ v____ à l_______ V-n-i---l à l-h-u-e ? I- n- p-u-a-t p-s v-n-r à l-h-u-e- -------------------------------------------------------- Venait-il à l’heure ? Il ne pouvait pas venir à l’heure. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. T-ouva-t-i- -e-c---i- ------e--ouv-i---a--tro---- l----e-i-. T__________ l_ c_____ ? I_ n_ p______ p__ t______ l_ c______ T-o-v-i---l l- c-e-i- ? I- n- p-u-a-t p-s t-o-v-r l- c-e-i-. ------------------------------------------------------------ Trouvait-il le chemin ? Il ne pouvait pas trouver le chemin. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. T---om-re-a-t-il - Il -- -o-v-it p-s-m- -om-re--re. T_ c____________ ? I_ n_ p______ p__ m_ c__________ T- c-m-r-n-i---l ? I- n- p-u-a-t p-s m- c-m-r-n-r-. --------------------------------------------------- Te comprenait-il ? Il ne pouvait pas me comprendre. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? P----u-- n- p-------t--p-s-ven-- - l---u---? P_______ n_ p_________ p__ v____ à l______ ? P-u-q-o- n- p-u-a-s-t- p-s v-n-r à l-h-u-e ? -------------------------------------------- Pourquoi ne pouvais-tu pas venir à l’heure ? 0
Miks sa teed ei leidnud? P-urqu-i--- p-u-a-s--u--a---rouv-r----chem-- ? P_______ n_ p_________ p__ t______ l_ c_____ ? P-u-q-o- n- p-u-a-s-t- p-s t-o-v-r l- c-e-i- ? ---------------------------------------------- Pourquoi ne pouvais-tu pas trouver le chemin ? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Po--q--i--e po-vais-tu p-s-le--o-pr-n-r- ? P_______ n_ p_________ p__ l_ c_________ ? P-u-q-o- n- p-u-a-s-t- p-s l- c-m-r-n-r- ? ------------------------------------------ Pourquoi ne pouvais-tu pas le comprendre ? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Je--e--ou---s--as ê--- - ---e-re -ar-e-qu-a---n b-s n- ci---la-t. J_ n_ p______ p__ ê___ à l______ p____ q_______ b__ n_ c_________ J- n- p-u-a-s p-s ê-r- à l-h-u-e p-r-e q-’-u-u- b-s n- c-r-u-a-t- ----------------------------------------------------------------- Je ne pouvais pas être à l’heure parce qu’aucun bus ne circulait. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. J--n--p-uv-i--pa- t--u--r--e ---m-n,-----e --- -e n-a---s---- -e -la- -- vill-. J_ n_ p______ p__ t______ l_ c______ p____ q__ j_ n______ p__ d_ p___ d_ v_____ J- n- p-u-a-s p-s t-o-v-r l- c-e-i-, p-r-e q-e j- n-a-a-s p-s d- p-a- d- v-l-e- ------------------------------------------------------------------------------- Je ne pouvais pas trouver le chemin, parce que je n’avais pas de plan de ville. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Je-ne -ouv--s---s l- c-mpren--e p---- qu-------s-que ----t---o- -o--e. J_ n_ p______ p__ l_ c_________ p____ q__ l_ m______ é____ t___ f_____ J- n- p-u-a-s p-s l- c-m-r-n-r- p-r-e q-e l- m-s-q-e é-a-t t-o- f-r-e- ---------------------------------------------------------------------- Je ne pouvais pas le comprendre parce que la musique était trop forte. 0
Ma pidin takso võtma. Je -e-a-s --e-----un---xi. J_ d_____ p______ u_ t____ J- d-v-i- p-e-d-e u- t-x-. -------------------------- Je devais prendre un taxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Je dev----ac-e-er -- p--- d-------. J_ d_____ a______ u_ p___ d_ v_____ J- d-v-i- a-h-t-r u- p-a- d- v-l-e- ----------------------------------- Je devais acheter un plan de ville. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. J- d-va-s --ei-dre l--r--i-. J_ d_____ é_______ l_ r_____ J- d-v-i- é-e-n-r- l- r-d-o- ---------------------------- Je devais éteindre la radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!