Vestmik

et Minevik 3   »   am ያለፈው ውጥረት 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ሰማንያ ሶስት]

83 [ሰማንያ ሶስት]

ያለፈው ውጥረት 3

halafī gīzē 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
helistama መደወል መ___ መ-ወ- ---- መደወል 0
h-l-f--g-zē 3 h_____ g___ 3 h-l-f- g-z- 3 ------------- halafī gīzē 3
Ma helistasin. እ----ል-ኝ። እ_ ደ_____ እ- ደ-ል-ኝ- --------- እኔ ደወልኩኝ። 0
hal--ī-g-zē 3 h_____ g___ 3 h-l-f- g-z- 3 ------------- halafī gīzē 3
Ma olin terve selle aja telefonil. ሰዓቱን -ሙ- --ልኩ-። ሰ___ በ__ ደ_____ ሰ-ቱ- በ-ሉ ደ-ል-ኝ- --------------- ሰዓቱን በሙሉ ደወልኩኝ። 0
m--e---i m_______ m-d-w-l- -------- medeweli
küsima መጠ-ቅ መ___ መ-የ- ---- መጠየቅ 0
m-d----i m_______ m-d-w-l- -------- medeweli
Ma küsisin. እኔ-ጠየኩኝ እ_ ጠ___ እ- ጠ-ኩ- ------- እኔ ጠየኩኝ 0
me--w--i m_______ m-d-w-l- -------- medeweli
Ma olen alati küsinud. እኔ-ሁ- ጠየ-ኝ እ_ ሁ_ ጠ___ እ- ሁ- ጠ-ኩ- ---------- እኔ ሁሌ ጠየኩኝ 0
i-----w-li-u-yi. i__ d___________ i-ē d-w-l-k-n-i- ---------------- inē dewelikunyi.
jutustama መተ-ክ መ___ መ-ረ- ---- መተረክ 0
in- d----ik--y-. i__ d___________ i-ē d-w-l-k-n-i- ---------------- inē dewelikunyi.
Ma jutustasin. እኔ ---ኝ እ_ ተ___ እ- ተ-ኩ- ------- እኔ ተረኩኝ 0
in- dew-l-ku-yi. i__ d___________ i-ē d-w-l-k-n-i- ---------------- inē dewelikunyi.
Ma jutustasin terve loo ära. ታሪ-ን በሙሉ ተ---። ታ___ በ__ ተ____ ታ-ኩ- በ-ሉ ተ-ኩ-። -------------- ታሪኩን በሙሉ ተረኩኝ። 0
se‘--un--bem--- -ewe-i--n-i. s_______ b_____ d___________ s-‘-t-n- b-m-l- d-w-l-k-n-i- ---------------------------- se‘atuni bemulu dewelikunyi.
õppima መ-ር መ__ መ-ር --- መማር 0
se-atuni be-ulu de--likun-i. s_______ b_____ d___________ s-‘-t-n- b-m-l- d-w-l-k-n-i- ---------------------------- se‘atuni bemulu dewelikunyi.
Ma õppisin. እኔ ተማ-ኩኝ እ_ ተ____ እ- ተ-ር-ኝ -------- እኔ ተማርኩኝ 0
s---t--- b----u-de-eli-u---. s_______ b_____ d___________ s-‘-t-n- b-m-l- d-w-l-k-n-i- ---------------------------- se‘atuni bemulu dewelikunyi.
Ma õppisin terve õhtu. ምሽቱን-በ-ሉ -ማርኩኝ። ም___ በ__ ተ_____ ም-ቱ- በ-ሉ ተ-ር-ኝ- --------------- ምሽቱን በሙሉ ተማርኩኝ። 0
met’eye--i m_________ m-t-e-e-’- ---------- met’eyek’i
töötama መ-ራት መ___ መ-ራ- ---- መስራት 0
m---e-ek-i m_________ m-t-e-e-’- ---------- met’eyek’i
Ma töötasin. እ- ----ራ-። እ_ ስ_ ሰ___ እ- ስ- ሰ-ው- ---------- እኔ ስራ ሰራው። 0
m-t--y-k-i m_________ m-t-e-e-’- ---------- met’eyek’i
Ma töötasin terve päeva. እኔ -ኑ- ሙሉ ---። እ_ ቀ__ ሙ_ ሰ___ እ- ቀ-ን ሙ- ሰ-ው- -------------- እኔ ቀኑን ሙሉ ሰራው። 0
in- -------n-i i__ t_________ i-ē t-e-e-u-y- -------------- inē t’eyekunyi
sööma መመ----መ--ት መ____ መ___ መ-ገ-/ መ-ላ- ---------- መመገብ/ መብላት 0
i-ē-t’e---unyi i__ t_________ i-ē t-e-e-u-y- -------------- inē t’eyekunyi
Ma sõin. እ- ተመገብኩኝ/--ላሁ-። እ_ ተ______ በ____ እ- ተ-ገ-ኩ-/ በ-ሁ-። ---------------- እኔ ተመገብኩኝ/ በላሁኝ። 0
i-- t-eye-unyi i__ t_________ i-ē t-e-e-u-y- -------------- inē t’eyekunyi
Ma sõin kogu toidu ära. እኔ -------- ተ-ገ-----በ---። እ_ ም___ በ__ ተ______ በ____ እ- ም-ቡ- በ-ሉ ተ-ገ-ኩ-/ በ-ሁ-። ------------------------- እኔ ምግቡን በሙሉ ተመገብኩኝ/ በላሁኝ። 0
i-- h-lē t’ey-ku-yi i__ h___ t_________ i-ē h-l- t-e-e-u-y- ------------------- inē hulē t’eyekunyi

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + amhaari (1-100) MP3 amhaari (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!