Vestmik

et Minevik 3   »   fi Menneisyysmuoto 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [kahdeksankymmentäkolme]

Menneisyysmuoto 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
helistama p-hu- pu-----e-sa p____ p__________ p-h-a p-h-l-m-s-a ----------------- puhua puhelimessa 0
Ma helistasin. M--ä -l-- p----ut -uh----e-sa. M___ o___ p______ p___________ M-n- o-e- p-h-n-t p-h-l-m-s-a- ------------------------------ Minä olen puhunut puhelimessa. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. M--- olen--u----- --h---m--s----k- --a-. M___ o___ p______ p__________ k___ a____ M-n- o-e- p-h-n-t p-h-l-m-s-a k-k- a-a-. ---------------------------------------- Minä olen puhunut puhelimessa koko ajan. 0
küsima kys-ä k____ k-s-ä ----- kysyä 0
Ma küsisin. Mi---o--- ky-y---. M___ o___ k_______ M-n- o-e- k-s-n-t- ------------------ Minä olen kysynyt. 0
Ma olen alati küsinud. Min- -le--ai-a-kysynyt. M___ o___ a___ k_______ M-n- o-e- a-n- k-s-n-t- ----------------------- Minä olen aina kysynyt. 0
jutustama k----a k_____ k-r-o- ------ kertoa 0
Ma jutustasin. M----o-----e--on-t. M___ o___ k________ M-n- o-e- k-r-o-u-. ------------------- Minä olen kertonut. 0
Ma jutustasin terve loo ära. M-nä o-e- k-r-o--- kok- t---n--. M___ o___ k_______ k___ t_______ M-n- o-e- k-r-o-u- k-k- t-r-n-n- -------------------------------- Minä olen kertonut koko tarinan. 0
õppima o-pia o____ o-p-a ----- oppia 0
Ma õppisin. Min--ole--op--nut. M___ o___ o_______ M-n- o-e- o-p-n-t- ------------------ Minä olen oppinut. 0
Ma õppisin terve õhtu. Minä-o-e- -p-i-u-----o---la-. M___ o___ o______ k___ i_____ M-n- o-e- o-p-n-t k-k- i-l-n- ----------------------------- Minä olen oppinut koko illan. 0
töötama t-ö-ke---llä t___________ t-ö-k-n-e-l- ------------ työskennellä 0
Ma töötasin. Minä --e-----sk---ellyt. M___ o___ t_____________ M-n- o-e- t-ö-k-n-e-l-t- ------------------------ Minä olen työskennellyt. 0
Ma töötasin terve päeva. Minä--le-------e-n-l-y--k----p-iv-n. M___ o___ t____________ k___ p______ M-n- o-e- t-ö-k-n-e-l-t k-k- p-i-ä-. ------------------------------------ Minä olen työskennellyt koko päivän. 0
sööma syö-ä s____ s-ö-ä ----- syödä 0
Ma sõin. M-n-----n -y--y-. M___ o___ s______ M-n- o-e- s-ö-y-. ----------------- Minä olen syönyt. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Minä ---n----n-t-k-ko--uoa-. M___ o___ s_____ k___ r_____ M-n- o-e- s-ö-y- k-k- r-o-n- ---------------------------- Minä olen syönyt koko ruoan. 0

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!