Vestmik

et Minevik 3   »   mk Минато време 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [осумдесет и три]

83 [osoomdyesyet i tri]

Минато време 3

Minato vryemye 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
helistama т-л-ф---ра т_________ т-л-ф-н-р- ---------- телефонира 0
M-n--o vr--m-e-3 M_____ v______ 3 M-n-t- v-y-m-e 3 ---------------- Minato vryemye 3
Ma helistasin. Јас--еле-о--р-в. Ј__ т___________ Ј-с т-л-ф-н-р-в- ---------------- Јас телефонирав. 0
Mi-a-- v--emy- 3 M_____ v______ 3 M-n-t- v-y-m-e 3 ---------------- Minato vryemye 3
Ma olin terve selle aja telefonil. Ја----л--вр-ме -еле-о-и-а-. Ј__ ц___ в____ т___________ Ј-с ц-л- в-е-е т-л-ф-н-р-в- --------------------------- Јас цело време телефонирав. 0
t--lyefoni-a t___________ t-e-y-f-n-r- ------------ tyelyefonira
küsima праш--а п______ п-а-у-а ------- прашува 0
ty-lyefo-ira t___________ t-e-y-f-n-r- ------------ tyelyefonira
Ma küsisin. Ј-с п--шав. Ј__ п______ Ј-с п-а-а-. ----------- Јас прашав. 0
ty--yefo---a t___________ t-e-y-f-n-r- ------------ tyelyefonira
Ma olen alati küsinud. Ја--се---аш -раш-ва-. Ј__ с______ п________ Ј-с с-к-г-ш п-а-у-а-. --------------------- Јас секогаш прашував. 0
Јas -------o-irav. Ј__ t_____________ Ј-s t-e-y-f-n-r-v- ------------------ Јas tyelyefonirav.
jutustama ра---жу-а р________ р-с-а-у-а --------- раскажува 0
Ј-s -ye-y--on-rav. Ј__ t_____________ Ј-s t-e-y-f-n-r-v- ------------------ Јas tyelyefonirav.
Ma jutustasin. Ја- ----аж--а-. Ј__ р__________ Ј-с р-с-а-у-а-. --------------- Јас раскажував. 0
Ј-- t--l-e-o--rav. Ј__ t_____________ Ј-s t-e-y-f-n-r-v- ------------------ Јas tyelyefonirav.
Ma jutustasin terve loo ära. Јас-ја-раск--а---ел-та -ри----а. Ј__ ј_ р_______ ц_____ п________ Ј-с ј- р-с-а-а- ц-л-т- п-и-а-н-. -------------------------------- Јас ја раскажав целата приказна. 0
Јas---ye-o--ry-----t-e----on--a-. Ј__ t_____ v______ t_____________ Ј-s t-y-l- v-y-m-e t-e-y-f-n-r-v- --------------------------------- Јas tzyelo vryemye tyelyefonirav.
õppima учи у__ у-и --- учи 0
Ј-s tzye-o-vryem-e----lye--ni-av. Ј__ t_____ v______ t_____________ Ј-s t-y-l- v-y-m-e t-e-y-f-n-r-v- --------------------------------- Јas tzyelo vryemye tyelyefonirav.
Ma õppisin. Ја--у--в. Ј__ у____ Ј-с у-е-. --------- Јас учев. 0
Јas -zy--o --yemy---y--y-f-n----. Ј__ t_____ v______ t_____________ Ј-s t-y-l- v-y-m-e t-e-y-f-n-r-v- --------------------------------- Јas tzyelo vryemye tyelyefonirav.
Ma õppisin terve õhtu. Ј-- ---в--ела --чер. Ј__ у___ ц___ в_____ Ј-с у-е- ц-л- в-ч-р- -------------------- Јас учев цела вечер. 0
pr--ho--a p________ p-a-h-o-a --------- prashoova
töötama р----и р_____ р-б-т- ------ работи 0
pr-s-oova p________ p-a-h-o-a --------- prashoova
Ma töötasin. Ја- -абот-в. Ј__ р_______ Ј-с р-б-т-в- ------------ Јас работев. 0
p---h---a p________ p-a-h-o-a --------- prashoova
Ma töötasin terve päeva. Ја---аб--ев-ц-- де-. Ј__ р______ ц__ д___ Ј-с р-б-т-в ц-л д-н- -------------------- Јас работев цел ден. 0
Јa- pras---. Ј__ p_______ Ј-s p-a-h-v- ------------ Јas prashav.
sööma ја-е ј___ ј-д- ---- јаде 0
Јa----a-h-v. Ј__ p_______ Ј-s p-a-h-v- ------------ Јas prashav.
Ma sõin. Ј-- ја-е-. Ј__ ј_____ Ј-с ј-д-в- ---------- Јас јадев. 0
Ј----r-sha-. Ј__ p_______ Ј-s p-a-h-v- ------------ Јas prashav.
Ma sõin kogu toidu ära. Ја------з-д-в--е---- ја----. Ј__ г_ и_____ ц_____ ј______ Ј-с г- и-е-о- ц-л-т- ј-д-њ-. ---------------------------- Јас го изедов целото јадење. 0
Јas ---k-gua----rash---av. Ј__ s_________ p__________ Ј-s s-e-o-u-s- p-a-h-o-a-. -------------------------- Јas syekoguash prashoovav.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!