Vestmik

et Minevik 3   »   mr भूतकाळ ३

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

८३ [त्र्याऐंशी]

83 [Tryā'ainśī]

भूतकाळ ३

bhūtakāḷa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
helistama ट---फ-- -र-े टे___ क__ ट-ल-फ-न क-ण- ------------ टेलिफोन करणे 0
b-ū-ak-ḷ--3 b________ 3 b-ū-a-ā-a 3 ----------- bhūtakāḷa 3
Ma helistasin. मी-टे-िफ-न-क--ा. मी टे___ के__ म- ट-ल-फ-न क-ल-. ---------------- मी टेलिफोन केला. 0
b--t-k--a 3 b________ 3 b-ū-a-ā-a 3 ----------- bhūtakāḷa 3
Ma olin terve selle aja telefonil. मी--ं---्--व---टेल----व- बोल- -ो--- - होते. मी सं___ वे_ टे_____ बो__ हो__ / हो__ म- स-प-र-ण व-ळ ट-ल-फ-न-र ब-ल- ह-त-. / ह-त-. ------------------------------------------- मी संपूर्ण वेळ टेलिफोनवर बोलत होतो. / होते. 0
ṭē---hō-a--a--ṇē ṭ________ k_____ ṭ-l-p-ō-a k-r-ṇ- ---------------- ṭēliphōna karaṇē
küsima व--ारणे वि___ व-च-र-े ------- विचारणे 0
ṭ--i-h-----a--ṇē ṭ________ k_____ ṭ-l-p-ō-a k-r-ṇ- ---------------- ṭēliphōna karaṇē
Ma küsisin. म--व---रले. मी वि____ म- व-च-र-े- ----------- मी विचारले. 0
ṭ-li---n- --ra-ē ṭ________ k_____ ṭ-l-p-ō-a k-r-ṇ- ---------------- ṭēliphōna karaṇē
Ma olen alati küsinud. मी न-हेम---व-च-र---ल-. मी ने___ वि___ आ__ म- न-ह-म-च व-च-र- आ-ो- ---------------------- मी नेहेमीच विचारत आलो. 0
mī ṭ-l-ph-n- -ē-ā. m_ ṭ________ k____ m- ṭ-l-p-ō-a k-l-. ------------------ mī ṭēliphōna kēlā.
jutustama न--े---क--े नि___ क__ न-व-द- क-ण- ----------- निवेदन करणे 0
mī-ṭēl--h-n- kēlā. m_ ṭ________ k____ m- ṭ-l-p-ō-a k-l-. ------------------ mī ṭēliphōna kēlā.
Ma jutustasin. मी नि--दन के--. मी नि___ के__ म- न-व-द- क-ल-. --------------- मी निवेदन केले. 0
m--ṭ-l--hō----ēl-. m_ ṭ________ k____ m- ṭ-l-p-ō-a k-l-. ------------------ mī ṭēliphōna kēlā.
Ma jutustasin terve loo ära. म--प-र्--कहाण--नि-े-न के--. मी पू__ क__ नि___ के__ म- प-र-ण क-ा-ी न-व-द- क-ल-. --------------------------- मी पूर्ण कहाणी निवेदन केली. 0
M--s----r-a vē----ēl--hōn-va-a--ōl-t- h--ō.-- -ō--. M_ s_______ v___ ṭ____________ b_____ h____ / H____ M- s-m-ū-ṇ- v-ḷ- ṭ-l-p-ō-a-a-a b-l-t- h-t-. / H-t-. --------------------------------------------------- Mī sampūrṇa vēḷa ṭēliphōnavara bōlata hōtō. / Hōtē.
õppima श--णे-- अभ-----कर-े शि__ / अ___ क__ श-क-े / अ-्-ा- क-ण- ------------------- शिकणे / अभ्यास करणे 0
M--s-mpū-------- --lip-----ar---ōl--- h--ō- / Hō--. M_ s_______ v___ ṭ____________ b_____ h____ / H____ M- s-m-ū-ṇ- v-ḷ- ṭ-l-p-ō-a-a-a b-l-t- h-t-. / H-t-. --------------------------------------------------- Mī sampūrṇa vēḷa ṭēliphōnavara bōlata hōtō. / Hōtē.
Ma õppisin. मी-श--ल-.-/ श--ल-. मी शि___ / शि___ म- श-क-े- / श-क-ो- ------------------ मी शिकले. / शिकलो. 0
M--s-m------v-ḷ- -ēl---ōna-a-- bōla-a-hōtō--/ H---. M_ s_______ v___ ṭ____________ b_____ h____ / H____ M- s-m-ū-ṇ- v-ḷ- ṭ-l-p-ō-a-a-a b-l-t- h-t-. / H-t-. --------------------------------------------------- Mī sampūrṇa vēḷa ṭēliphōnavara bōlata hōtō. / Hōtē.
Ma õppisin terve õhtu. मी-संप--------्य-क-ळभ- -भ-य---क---. मी सं___ सं______ अ___ के__ म- स-प-र-ण स-ध-य-क-ळ-र अ-्-ा- क-ल-. ----------------------------------- मी संपूर्ण संध्याकाळभर अभ्यास केला. 0
V--ār--ē V_______ V-c-r-ṇ- -------- Vicāraṇē
töötama काम----े का_ क__ क-म क-ण- -------- काम करणे 0
Vi-ā---ē V_______ V-c-r-ṇ- -------- Vicāraṇē
Ma töötasin. म- --- केले. मी का_ के__ म- क-म क-ल-. ------------ मी काम केले. 0
Vicā-aṇē V_______ V-c-r-ṇ- -------- Vicāraṇē
Ma töötasin terve päeva. मी -ू----दिवस का----ल-. मी पू__ दि__ का_ के__ म- प-र-ण द-व- क-म क-ल-. ----------------------- मी पूर्ण दिवस काम केले. 0
m---ic-r-lē. m_ v________ m- v-c-r-l-. ------------ mī vicāralē.
sööma ज---े जे__ ज-व-े ----- जेवणे 0
mī-vi-āra-ē. m_ v________ m- v-c-r-l-. ------------ mī vicāralē.
Ma sõin. मी ज---ो--/ जेवल-. मी जे___ / जे___ म- ज-व-ो- / ज-व-े- ------------------ मी जेवलो. / जेवले. 0
mī vic-r-lē. m_ v________ m- v-c-r-l-. ------------ mī vicāralē.
Ma sõin kogu toidu ära. मी---्व-------े-लो--- जे-ले. मी स__ जे__ जे___ / जे___ म- स-्- ज-व- ज-व-ो- / ज-व-े- ---------------------------- मी सर्व जेवण जेवलो. / जेवले. 0
M---ēh--īc- -i-āra-a ā-ō. M_ n_______ v_______ ā___ M- n-h-m-c- v-c-r-t- ā-ō- ------------------------- Mī nēhēmīca vicārata ālō.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + marati (1-100) MP3 marati (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!