Vestmik

et Minevik 3   »   tl Pangnagdaan 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [walumpu’t tatlo]

Pangnagdaan 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tagalogi Mängi Rohkem
helistama p-gt--ag p_______ p-g-a-a- -------- pagtawag 0
Ma helistasin. T----ag--- a--. T______ n_ a___ T-m-w-g n- a-o- --------------- Tumawag na ako. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Na-a-te---on- a-o sa bu--- ---s. N___ t_______ a__ s_ b____ o____ N-s- t-l-p-n- a-o s- b-o-g o-a-. -------------------------------- Nasa telepono ako sa buong oras. 0
küsima ma----o-g m________ m-g-a-o-g --------- magtanong 0
Ma küsisin. N--ta-o-g -k-. N________ a___ N-g-a-o-g a-o- -------------- Nagtanong ako. 0
Ma olen alati küsinud. Lag- k--- na--a-a-on-. L___ k___ n___________ L-g- k-n- n-g-a-a-o-g- ---------------------- Lagi kong nagtatanong. 0
jutustama ma-k-e--o ng m________ n_ m-g-w-n-o n- ------------ magkwento ng 0
Ma jutustasin. N--kw-nt---k-. N________ a___ N-g-w-n-o a-o- -------------- Nagkwento ako. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Na--wen-- n----o n----o. N________ n_ a__ n_ b___ N-g-w-n-o n- a-o n- b-o- ------------------------ Nagkwento na ako ng buo. 0
õppima ma-----l m_______ m-g-a-a- -------- mag-aral 0
Ma õppisin. N-g-ara- ako. N_______ a___ N-g-a-a- a-o- ------------- Nag-aral ako. 0
Ma õppisin terve õhtu. Na----a- -k- -u-ng ----. N_______ a__ b____ g____ N-g-a-a- a-o b-o-g g-b-. ------------------------ Nag-aral ako buong gabi. 0
töötama t-a-a-o t______ t-a-a-o ------- trabaho 0
Ma töötasin. Ako--y----t-a-a-o. A__ a_ n__________ A-o a- n-g-r-b-h-. ------------------ Ako ay nagtrabaho. 0
Ma töötasin terve päeva. Nagtr-b-ho-ak--b-on- a-a-. N_________ a__ b____ a____ N-g-r-b-h- a-o b-o-g a-a-. -------------------------- Nagtrabaho ako buong araw. 0
sööma k---in k_____ k-m-i- ------ kumain 0
Ma sõin. Ku--i--n- ak-. K_____ n_ a___ K-m-i- n- a-o- -------------- Kumain na ako. 0
Ma sõin kogu toidu ära. K-n-----o l--a--ng p------. K_____ k_ l____ n_ p_______ K-n-i- k- l-h-t n- p-g-a-n- --------------------------- Kinain ko lahat ng pagkain. 0

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!