Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   no Bisetninger med om

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [nittitre]

Bisetninger med om

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. J-g v---i--e--- ha- els-er-m-g. J__ v__ i___ o_ h__ e_____ m___ J-g v-t i-k- o- h-n e-s-e- m-g- ------------------------------- Jeg vet ikke om han elsker meg. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. J-g v-- -k-e-om han-k--mer t-l-ake. J__ v__ i___ o_ h__ k_____ t_______ J-g v-t i-k- o- h-n k-m-e- t-l-a-e- ----------------------------------- Jeg vet ikke om han kommer tilbake. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. J-g-v---i--e-o- h-n-v-------- m--. J__ v__ i___ o_ h__ v__ r____ m___ J-g v-t i-k- o- h-n v-l r-n-e m-g- ---------------------------------- Jeg vet ikke om han vil ringe meg. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Om-h-n -l-k------? O_ h__ e_____ m___ O- h-n e-s-e- m-g- ------------------ Om han elsker meg? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Om h---k--mer-ti-bake? O_ h__ k_____ t_______ O- h-n k-m-e- t-l-a-e- ---------------------- Om han kommer tilbake? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Om--a---i- --ng--me-? O_ h__ v__ r____ m___ O- h-n v-l r-n-e m-g- --------------------- Om han vil ringe meg? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Je- l-r-r -å--m -a- -e-ke- -- --g. J__ l____ p_ o_ h__ t_____ p_ m___ J-g l-r-r p- o- h-n t-n-e- p- m-g- ---------------------------------- Jeg lurer på om han tenker på meg. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Je- l---r på -m-h-n--a- e- --nen. J__ l____ p_ o_ h__ h__ e_ a_____ J-g l-r-r p- o- h-n h-r e- a-n-n- --------------------------------- Jeg lurer på om han har ei annen. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. J-g ---e- p- ---ha- l-v-r. J__ l____ p_ o_ h__ l_____ J-g l-r-r p- o- h-n l-v-r- -------------------------- Jeg lurer på om han lyver. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Om h-------e--p- -e-? O_ h__ t_____ p_ m___ O- h-n t-n-e- p- m-g- --------------------- Om han tenker på meg? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? O- -a- -a- -- -nn-n? O_ h__ h__ e_ a_____ O- h-n h-r e- a-n-n- -------------------- Om han har en annen? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Om han-sn-k--r---nt? O_ h__ s______ s____ O- h-n s-a-k-r s-n-? -------------------- Om han snakker sant? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Jeg -r i---i- på om--an-vi---l-g-l-ker-me-. J__ e_ i t___ p_ o_ h__ v_______ l____ m___ J-g e- i t-i- p- o- h-n v-r-e-i- l-k-r m-g- ------------------------------------------- Jeg er i tvil på om han virkelig liker meg. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. J-g-er---tvi---- om-han-vi- --riv- t-- -e-. J__ e_ i t___ p_ o_ h__ v__ s_____ t__ m___ J-g e- i t-i- p- o- h-n v-l s-r-v- t-l m-g- ------------------------------------------- Jeg er i tvil på om han vil skrive til meg. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. J---er---tv-l--å-om -a- v-l --fte --g-m-d m-g. J__ e_ i t___ p_ o_ h__ v__ g____ s__ m__ m___ J-g e- i t-i- p- o- h-n v-l g-f-e s-g m-d m-g- ---------------------------------------------- Jeg er i tvil på om han vil gifte seg med meg. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? O--ha---i---l-g l---r me-? O_ h__ v_______ l____ m___ O- h-n v-r-e-i- l-k-r m-g- -------------------------- Om han virkelig liker meg? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? O- han --l -k-iv--ti- --g? O_ h__ v__ s_____ t__ m___ O- h-n v-l s-r-v- t-l m-g- -------------------------- Om han vil skrive til meg? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? O- -an -il--i--e s-----d-m--? O_ h__ v__ g____ s__ m__ m___ O- h-n v-l g-f-e s-g m-d m-g- ----------------------------- Om han vil gifte seg med meg? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...