Я-не-з--ю,--- --- м-не ко-а-.
Я н_ з____ ч_ в__ м___ к_____
Я н- з-а-, ч- в-н м-н- к-х-є-
-----------------------------
Я не знаю, чи він мене кохає. 0 Skl-d--pi-r-ad-- -ec--n--- --chyS_______________ r________ z c__S-l-d-o-i-r-a-n- r-c-e-n-a z c-y--------------------------------Skladnopidryadni rechennya z chy
Я-----наю,--и -----о---н---ся.
Я н_ з____ ч_ в__ п___________
Я н- з-а-, ч- в-н п-в-р-е-ь-я-
------------------------------
Я не знаю, чи він повернеться. 0 Sk---nop--ryadni rec-e-n-- - --yS_______________ r________ z c__S-l-d-o-i-r-a-n- r-c-e-n-a z c-y--------------------------------Skladnopidryadni rechennya z chy
Я за---у- -еб-, ч- ві--б-еше.
Я з______ с____ ч_ в__ б_____
Я з-п-т-ю с-б-, ч- в-н б-е-е-
-----------------------------
Я запитую себе, чи він бреше. 0 YA ne --a--- -hy --n-m-ni -a--le---uy-.Y_ n_ z_____ c__ v__ m___ z____________Y- n- z-a-u- c-y v-n m-n- z-t-l-f-n-y-.---------------------------------------YA ne znayu, chy vin meni zatelefonuye.
Я -у-----ю-я- -о я-д---но --му -о---аюсь.
Я с__________ щ_ я д_____ й___ п_________
Я с-м-і-а-с-, щ- я д-й-н- й-м- п-д-б-ю-ь-
-----------------------------------------
Я сумніваюся, що я дійсно йому подобаюсь. 0 C-y -i- me-e---ub--ʹ?C__ v__ m___ l_______C-y v-n m-n- l-u-y-ʹ----------------------Chy vin mene lyubytʹ?
Чи -ій--- - йом--п--о-----?
Ч_ д_____ я й___ п_________
Ч- д-й-н- я й-м- п-д-б-ю-ь-
---------------------------
Чи дійсно я йому подобаюсь? 0 Ch- --n----e-ne----a?C__ v__ p____________C-y v-n p-v-r-e-ʹ-y-?---------------------Chy vin povernetʹsya?
Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas.
See toimub automaatselt.
Me pole sellest ise teadlikud.
Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema.
Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd.
Ta kuuleb iga päev uusi asju.
Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone.
Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda.
Ta peab töötama ökonoomselt.
Seepärast keskendub ta korrapärasusele.
Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti.
Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb.
Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli.
Lapsed teavad, kas lause on õige või vale.
Kuid nad ei tea, miks see nii on.
Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud.
Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi.
Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri.
Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele.
Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust.
Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem.
See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele.
Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse.
Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad.
Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid.
Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi.
Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud.
Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...