Ја --кам-д------фи----е--а--ши.
Ј_ ч____ д__ с_ ф___ н_ з______
Ј- ч-к-м д-к с- ф-л- н- з-в-ш-.
-------------------------------
Ја чекам док се филм не заврши. 0 Če--- --k---š- ne--r-s--ne.Č____ d__ k___ n_ p________Č-k-j d-k k-š- n- p-e-t-n-.---------------------------Čekaj dok kiša ne prestane.
Да,-н-ко----о-с--на-т-в--з-в-ши.
Д__ н____ ш__ с_ н______ з______
Д-, н-к-н ш-о с- н-с-а-а з-в-ш-.
--------------------------------
Да, након што се настава заврши. 0 J----ka---ok-------m-----av-š-.J_ č____ d__ s_ f___ n_ z______J- č-k-m d-k s- f-l- n- z-v-š-.-------------------------------Ja čekam dok se film ne završi.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
Нак-н ш----е-и-а- -е---д-,-он----- --ј--м---о -адити.
Н____ ш__ ј_ и___ н_______ о_ в___ н___ м____ р______
Н-к-н ш-о ј- и-а- н-з-о-у- о- в-ш- н-ј- м-г-о р-д-т-.
-----------------------------------------------------
Након што је имао незгоду, он више није могао радити. 0 Ja č---m -ok----f--- n--završi.J_ č____ d__ s_ f___ n_ z______J- č-k-m d-k s- f-l- n- z-v-š-.-------------------------------Ja čekam dok se film ne završi.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
Након што је имао незгоду, он више није могао радити.
После несчастного случая он больше не мог работать.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
Нако---т---е----уби- -ос-о,-о-ишао----у А-е---у.
Н____ ш__ ј_ и______ п_____ о_____ j_ у А_______
Н-к-н ш-о ј- и-г-б-о п-с-о- о-и-а- j- у А-е-и-у-
------------------------------------------------
Након што је изгубио посао, отишао je у Америку. 0 Ja---kam-d-k s---ilm--- zav---.J_ č____ d__ s_ f___ n_ z______J- č-k-m d-k s- f-l- n- z-v-š-.-------------------------------Ja čekam dok se film ne završi.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
После того, как он потерял работу, он поехал в Америку.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
Н-ко- -то--е-от-ш-о-- Ам----у--о---- о--г-ти-.
Н____ ш__ ј_ о_____ у А_______ о_ с_ о________
Н-к-н ш-о ј- о-и-а- у А-е-и-у- о- с- о-о-а-и-.
----------------------------------------------
Након што је отишао у Америку, он се обогатио. 0 Ja--e--m---------em-fo-u-ne----e z-l---.J_ č____ d__ n_ s_______ n_ b___ z______J- č-k-m d-k n- s-m-f-r- n- b-d- z-l-n-.----------------------------------------Ja čekam dok na semaforu ne bude zeleno.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks.
Paljud inimesed õpivad võõrkeeli.
Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli.
Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga.
Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena.
Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled.
Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub.
Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused.
Täiskasvanutel käib see teistmoodi.
Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida.
Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit.
Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda.
Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased.
Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada.
Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida.
Näiteks võib koostada nimekirja.
Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused.
Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema.
Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused.
Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust.
See aitab keeli üksteisest eristada.
Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti.
Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt.
Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema!
Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega.
Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti.
Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega.
Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...