Он едет на велосипеде, несмотря на то, что он пьян.
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga.
У-яго н-м-----зіцель--а---па-в---а-ня.--я------чы -а-гэт--ё- к-р-- ...
У я__ н___ в_____________ п___________ Н_________ н_ г___ ё_ к____ .__
У я-о н-м- в-д-і-е-ь-к-г- п-с-е-ч-н-я- Н-г-е-з-ч- н- г-т- ё- к-р-е .-.
----------------------------------------------------------------------
У яго няма вадзіцельскага пасведчання. Нягледзячы на гэта ён кіруе ... 0 En ne --yy---u,-----s---my dama--yal-sya.E_ n_ p________ k______ m_ d_____________E- n- p-y-s-o-, k-a-s-a m- d-m-u-y-l-s-a------------------------------------------En ne pryyshou, khatsya my damaulyalіsya.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga.
У яго няма вадзіцельскага пасведчання. Нягледзячы на гэта ён кіруе ...
Она не может найти работу, несмотря на то, что у неё высшее образование.
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
Я-а не-ідзе -а-----------ац-------бол-.
Я__ н_ і___ д_ д_______ х___ ў я_ б____
Я-а н- і-з- д- д-к-а-а- х-ц- ў я- б-л-.
---------------------------------------
Яна не ідзе да доктара, хаця ў яе болі. 0 Te-e-і------u -kl-uc---y. Ny----d-y------- g-t--y-- -a---u.T________ b__ u__________ N____________ n_ g___ y__ z______T-l-v-z-r b-u u-l-u-h-n-. N-a-l-d-y-c-y n- g-t- y-n z-s-u-.-----------------------------------------------------------Televіzar byu uklyuchany. Nyagledzyachy na geta yon zasnuu.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud.
Яна не ідзе да доктара, хаця ў яе болі.
Televіzar byu uklyuchany. Nyagledzyachy na geta yon zasnuu.
У неё высшее образование. Несмотря на это, она не может найти работу.
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde.
У--е--ол-. Ня--е-з--- -а---т- яна--- ідз- ------т--а.
У я_ б____ Н_________ н_ г___ я__ н_ і___ д_ д_______
У я- б-л-. Н-г-е-з-ч- н- г-т- я-а н- і-з- д- д-к-а-а-
-----------------------------------------------------
У яе болі. Нягледзячы на гэта яна не ідзе да доктара. 0 Byl---z----o--a- ---gl--zy-c-- na -e-a---n --s---- zas-a--ya.B___ u___ p_____ N____________ n_ g___ y__ y______ z_________B-l- u-h- p-z-a- N-a-l-d-y-c-y n- g-t- y-n y-s-c-e z-s-a-s-a--------------------------------------------------------------Bylo uzho pozna. Nyagledzyachy na geta yon yashche zastausya.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde.
У яе болі. Нягледзячы на гэта яна не ідзе да доктара.
Bylo uzho pozna. Nyagledzyachy na geta yon yashche zastausya.
У неё что-то болит. Несмотря на это, она не идёт к врачу.
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto.
У я---ям- гроша-----гл--зя----- гэ-а -н--к---я- ----м-б-ль.
У я_ н___ г______ Н_________ н_ г___ я__ к_____ а__________
У я- н-м- г-о-а-. Н-г-е-з-ч- н- г-т- я-а к-п-я- а-т-м-б-л-.
-----------------------------------------------------------
У яе няма грошай. Нягледзячы на гэта яна купляе аўтамабіль. 0 M- --m-vіlіsya--Nya---dzya-----a--e-- --n ne--r-ys-o-.M_ d___________ N____________ n_ g___ y__ n_ p________M- d-m-v-l-s-a- N-a-l-d-y-c-y n- g-t- y-n n- p-y-s-o-.------------------------------------------------------My damovіlіsya. Nyagledzyachy na geta yon ne pryyshou.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto.
У яе няма грошай. Нягледзячы на гэта яна купляе аўтамабіль.
My damovіlіsya. Nyagledzyachy na geta yon ne pryyshou.
Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti.
Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega.
Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini.
Nad lihtsalt õpivad teistmoodi.
Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju.
Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju.
Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest.
Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema.
Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi.
Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega.
Võõras keeles suhtlemine on väljakutse.
Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt.
20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus.
Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus.
Seega on aju hästi treenitud.
Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel.
40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud.
Nende ajule on antud kogemused kasuks.
Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega.
Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad.
See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud.
60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega.
Neil on aega palju harjutada.
See on aga keelte puhul eriti oluline.
Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama.
Igas eas on võimalik edukalt õppida.
Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga.
Ja ta naudib seda...