Vestmik

et Määrsõnad   »   eo Adverboj

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [cent]

Adverboj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi ja-------ora---e j__ – a______ n_ j-m – a-k-r-ŭ n- ---------------- jam – ankoraŭ ne 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Ĉu------- e--is -n-----ino? Ĉ_ v_ j__ e____ e_ B_______ Ĉ- v- j-m e-t-s e- B-r-i-o- --------------------------- Ĉu vi jam estis en Berlino? 0
Ei, mitte kunagi. Ne- a--or-- n-. N__ a______ n__ N-, a-k-r-ŭ n-. --------------- Ne, ankoraŭ ne. 0
keegi – mitte keegi i--- n-niu i_ – n____ i- – n-n-u ---------- iu – neniu 0
Tunnete te siin kedagi? Ĉu--i-k---s--un-ĉi----? Ĉ_ v_ k____ i__ ĉ______ Ĉ- v- k-n-s i-n ĉ---i-? ----------------------- Ĉu vi konas iun ĉi-tie? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Ne,-mi-k-na- ne-i-- ---t-e. N__ m_ k____ n_____ ĉ______ N-, m- k-n-s n-n-u- ĉ---i-. --------------------------- Ne, mi konas neniun ĉi-tie. 0
veel – mitte enam pl--– n- -lu p__ – n_ p__ p-u – n- p-u ------------ plu – ne plu 0
Jääte te veel kauaks siia? Ĉu-v--pl-----t-s-l-n-e ĉ---i-? Ĉ_ v_ p__ r_____ l____ ĉ______ Ĉ- v- p-u r-s-a- l-n-e ĉ---i-? ------------------------------ Ĉu vi plu restas longe ĉi-tie? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. Ne, mi--e p-u--es-as -o-ge-----ie. N__ m_ n_ p__ r_____ l____ ĉ______ N-, m- n- p-u r-s-a- l-n-e ĉ---i-. ---------------------------------- Ne, mi ne plu restas longe ĉi-tie. 0
veel midagi – ei midagi an--r-ŭ io---n-----pli a______ i_ – n____ p__ a-k-r-ŭ i- – n-n-o p-i ---------------------- ankoraŭ io – nenio pli 0
Soovite te veel midagi juua? Ĉu-vi ŝ-tu- t-i-k----k-ra- i--? Ĉ_ v_ ŝ____ t_____ a______ i___ Ĉ- v- ŝ-t-s t-i-k- a-k-r-ŭ i-n- ------------------------------- Ĉu vi ŝatus trinki ankoraŭ ion? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. N-, mi dez---- n--ion--l-. N__ m_ d______ n_____ p___ N-, m- d-z-r-s n-n-o- p-i- -------------------------- Ne, mi deziras nenion pli. 0
juba midagi – mitte veel j-m-io-–-ankoraŭ ----o j__ i_ – a______ n____ j-m i- – a-k-r-ŭ n-n-o ---------------------- jam io – ankoraŭ nenio 0
Olete te juba midagi söönud? Ĉ- -- --m-m-nĝ---i--? Ĉ_ v_ j__ m_____ i___ Ĉ- v- j-m m-n-i- i-n- --------------------- Ĉu vi jam manĝis ion? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. Ne, m- -anĝ---an--r-ŭ-n---o-. N__ m_ m_____ a______ n______ N-, m- m-n-i- a-k-r-ŭ n-n-o-. ----------------------------- Ne, mi manĝis ankoraŭ nenion. 0
veel keegi – mitte keegi a--ora- -- - nen-----i a______ i_ – n____ p__ a-k-r-ŭ i- – n-n-u p-i ---------------------- ankoraŭ iu – neniu pli 0
Soovib keegi veel kohvi? Ĉu a-k-r-ŭ-iu -at-- ---on? Ĉ_ a______ i_ ŝ____ k_____ Ĉ- a-k-r-ŭ i- ŝ-t-s k-f-n- -------------------------- Ĉu ankoraŭ iu ŝatus kafon? 0
Ei, mitte keegi. Ne,-n--i- --i. N__ n____ p___ N-, n-n-u p-i- -------------- Ne, neniu pli. 0

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...